Lahendus: võlgade mahakandmine ja rahasüst kümnete miljarditega

 Praegune finantskrahh on USA-s rängim pärast 1929. aastat, kuid sellest väljumise eeskujuks pakuvad majanduseksperdid pigem meetodeid, millega Rootsi toibus 1992. ja Kagu-Aasia 1997. aasta kriisist.

Rootsis lõhkes kinnisvaramull 1991. aastal, kui kinnisvarahindade langus ajas pangad makseraskustesse. Riik võttis panganduse võlad üle, aktsio­närid lükati kõrvale, kuid väärtpaberid tagati. Kõik hoiused garanteeriti riiklikult. Tollane võl­ga­dest väljaostmine läks maksma ligi neli protsenti Rootsi SKT-st.

Muide, Soome aitas ennast samal ajal kriisist välja, luues kohaliku prügipanga Arsenal, mis püüab viimaseid võlgu klaarida siiani.

Aasias nähti 1980. ja 1990. aastail suurt majandusbuumi, mis tegi sealsetest riikidest nn Aasia tiigrid. Ent 1997. aastal puhkes kriis, kui Tai rahaühik kaotas väärtuse, sest riik oli suure välisvõla tõttu pankroti äärel. Järgnesid krahhid Indoneesias ja Lõuna-Koreas, sisuliselt kogu Kagu-Aasias. Valuutad kaotasid väärtuse, majanduskasv seiskus,  aktsiakursid langesid ja pangandus varises kokku. Sellest kriisist aitas välja ennekõike rahvusvahelise valuutafondi sekkumine ning 40 miljardi dollari süstimine panganduse toetuseks.

Aasia kriisis on küll süüdistatud IMF-i ja börsimängur George Sorosit, kuid põhjused olid siiski kohalikud. Põhilised majandusnäitajad olid head, aga pankade ja laenajate korruptiivsed suhted õõnestasid pangandussektorit.

USA ja Jaapan elasid 1997. aasta kriisi üle kerge vapustusega. Kui palju see Hiinat mõjutas, on raske hinnata. Aasia kriis pani majandusteadlasi ka rohkem uurima turu käitumise psühholoogilist külge, sest paanika sü­vendas kriisi rohkem kui asi väärt oli.