Kümme tuhat Läti õpetajat avaldas meelt palgakärpe vastu

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMFi) ja Euroopa Komisjoni 7,5 miljardi eurose abipaketi tingimused Lätile tingivad avaliku sektori kulude – sealhulgas palkade – kärpimist, et hoida riigieelarve üha kasvav puudujääk kontrolli all. Läti valitsus pole ülesandega seni vääriliselt hakkama saanud ning eelmise peaministri Ivars Godmanise valitsus kukkuski osalt sellepärast.

Politsei hinnangul kogunes täna Riias 10 000-12 000 meeleavaldajat, kes väljendasid oma vastumeelsust õpetajate palgakärbetele.

"Valetaja! Valetaja!" karjus osa meeleavaldajaid olukorda selgitama tulnud uuele rahandusminister Einars Repšele.

"Nad peaksid meie palku tõstma," arvas inglise keele õpetaja Kristine Blumentale. "Kusagil maailmas ei ole õpetajate palgad nii madalad kui meie maal."

Kaks tundi kestnud meeleavaldus oli rahulik. Varem on palgakärbete vastu meelt avaldamas käinud ka politseinikud.

Poliitika kolib tänavatele, sünnivad uued erakonnad

Olukorras, kus suurema osa parlamendis esindatud erakondade populaarsus valimisõigusliku rahva hulgas jääb alla valimiskünniseks seatud 5 protsendi, on Lätis nn tänavapoliitika ehk meeleavaldused võrdlemisi tavaliseks saanud.

Teine märk rahutusest nii väljapaistvate ärihuvidega oligarhide kui ka poliitiliselt aktiivsema rahva hulgas on uute erakondade asutamine. Üks hiljuti asutatud erakond Kodanike Ühendus (Pilsoniska savieniba) pääses isegi mõni nädal tagasi ametisse astunud valitsuskoalitsiooni.

Samuti uue erakonnana Läti poliitilisele maastikule sisenenud Teise Poliitika (Sabiedriba citai politikai) jaanuaris korraldatud rahumeelne meeleavaldus, mis nõudis president Valdis Zatlersilt seimi laialisaatmist, lõppes vägivaldse rünnakuga seimile, mida pidid maha suruma märulipolitsei varustuses sõjaväepolitseinikud.