Kreekas koristatakse klaasikilde: protest, mürgel või revolutsioon?

 Viiendat päeva kestnud pahameelelaine jätkus eile üldstreigi ja vasakpoolsete massimiitinguga parlamendihoone ees. Sotsiaaldemokraatide liider nõuab konservatiivist peaministri lahkumist, kaks kolmandikku rahvast arvab, et valitsus pole skandaalis osanud õigesti käituda. Politseinik, kes laupäeval 15-aastase nooruki maha lasi, ootab ikka veel kohtuekspertiisi kinnitust, mis selle sündmuste jada tegelikult algatas.

15-aastase Alexis Grigoropoulose matused kujunesid üle­eile erakordselt rahvarohkeks, kuna seda ühtede väitel huligaanina hukkunut, teiste arvates politseijõhkruse ohvrit kogunes Ateenas ära saatma kuni 5000 inimest. Sama suur rahvahulk protestis eile ka parlamendihoone ees.

Vastukäivad selgitused

Vahi alla võetud 37-aastane politseiametnik Epaminondas Korkoneas lükkab tagasi temale esitatud mõrvasüüdistuse, väites, et oli sattunud huligaanitseva jõugu rünnaku alla ja tegelikult olevat laupäeval nooruki surma põhjustanud hoopis hoiatuslasuna mõeldud kuuli rikošett. Mõned tunnistajad aga väidavad, et politseinik tulistas otse meeleavaldajate poole.

Kuid samal ajal kordub riigis juba midagi peaaegu 1968. aasta Pariisi „revolutsiooni” taolist. Pimesi laamendanud ja kõike lõhkunud noortejõukudest said innustust ametiühingud, kes korraldasid eile üldstreigi ja tõid meeleavaldajad parlamendi ette majanduskriisi ajal kõrgemat palka nõudma.

Peaminister Costas Karamanlise palve streiki edasi lükata ei leidnud kuulajaid, ka ei saanud ta ametiühingutelt selget hinnangut eelmiste päevade vägivallalainele. Ühistransport seiskus, suuremate lennujaamade töö peatus. Suurimad riigi- ja eratöötajate ametiühingud lubasid eilseks siiski rahumeelset meeleavaldust, kuid ka see protest lõppes laamendamise ja pisargaasipilvega.

Enam pole 1974. aasta ja sõ­ja­väehunta meetodid on juba ammu minevikku vajunud, kuid ometi süüdistavad vasakpoolsed jõud valitsust endiselt politseiriigi kehtestamises. Karamanlis nõuab omakorda laamendajate hukka­mõist­mist, olles kuulutanud nad demokraatia vaenlasteks.

Samal ajal on mõr­va­süü­dis­tuse saanud politsei sunnitud tä­navatelt tagasi tõmbuma. Poe­omanikud on üritanud ise oma kaupluste kaitsele asuda, et laamendavad noortejõugud neid maatasa ei teeks.

Ateena kaupmeeste ühendus on hinnanud eelmise nelja päeva huligaanitsemisega sündinud kahju umbes miljardi euro suuruseks, seda ajal, kui riigi majanduskasv on globaalse kriisi tõttu niigi pidurdunud ja eelarve defitsiidis. Ka Kreeka ettevõtjad süüdistavad valitsust – nimelt liiga hilises reageerimises majandusraskustele.

Karamanlisega kohtunud sotsialistliku partei PASOK liider George Papandreou nõudis peaministri ametist lahkumist, kuid selleks ei pruugi veel sobivaid tingimusi tekkida. Möödunud aastal valitud parlamendi 300-liikmelises koosseisus sai Karamanlise partei Uus Demokraatia 152 kohta ehk tal on napp enamus.

Tudengite protestilaine kordub Kreekas viie-kuueaastaste vaheaegadega, enamasti on vägivaldseks muutunud just anarhistide meeleavaldused, millega meenutatakse 1973. aasta 17. novembri veresauna, kus sõja­väehunta lasi tudengite pihta tule avada ja surma sai 40 inimest. Politseinikel on sellest ajast alates keelatud ülikoolide territooriumile siseneda.

1985. aasta novembris hukkus samuti politseiniku kuuli läbi üks 15-aastane nooruk, millele järgnes mitmekuuline rahutuste laine. 1991. aasta jaanuari rahutustes hukkus aga üks ülikooliprofessor. 1995. aastal meenutati 1973. aastat noorterahutuste ja vanglamässuga. 1999. aastal kasvas anarhistide protestist välja meeleavaldus USA presidendi Bill Clintoni visiidi vastu. Juunis 2003 korraldasid anarhistid aga mürgli EL-i tippkohtumise ajal Thessalonikis.