Kreeka noateral, eurota või euroga

„Need on valimised meie laste tuleviku üle. Selle üle, kas me jääme euroga või mitte. See on kaalul pühapäeval.” Niimoodi, kohati veidi varieeruvas sõnastuses agiteeris rahvast valimiste eelõhtul konservatiivse partei Uus Demokraatia liider Antonis Samaras (61).

6. mai valimised võitnud Samaras, kes valitsust aga siiski moodustada ei suutnud, on nüüdsetele kordusvalimistele läinud varasemast hoopis tugevamalt Euroopa-meelse kampaaniaga. Ikka ja jälle on ta pannud aastaid kestnud säästumeetmetest ja kriisist räsitud valijaile südamele, et EL-i ja IMF-i päästepaketi tingimustest lahtiütlemine tähendab nii abirahast kui ka eurost ilma jäämist.

Maivalimistele minnes Samaras ilmselt alahindas seda pahameelt, mida tunneb rahvas seni valitsenud poliitikute vastu. Võimalik ka, et ta laveeris liialt oma vaadetes päästepaketi osas. Samaras oli algul vastu EL-i abimiljarditele, millega kaasnesid säästu- ja reforminõuded, kuid läks eelmise aasta lõpus ühisvalitsusse sotsidega tehnokraadist peaministri Loukas Papadimose juhtimisel. Ja asus siis toetama päästepaketti, andes samal ajal iga natukese aja tagant vastuolulisi signaale, kuivõrd pühendunud ta tegelikult sellele on.

Võimalik, et ta suunas ka ekslikult tuld oma kunagi võimsatele vastastele, parajasti aga valitsuspartneriks olevatele sotsialistidele. Sest tegelik vastane osutus mujal olevaks ja tulemuseks oli sotsialistliku partei Pasok sedavõrd suur valimiskaotus (13 protsenti toetust), et sellest ja Uue Demokraatia saadud võidust (19 protsenti toetust) ei piisanud enam päästepaketti toetava valitsuse moodustamiseks.

Tegelikuks vastaseks osutus sotsidest vasakpoolsem parteideliit Syriza, kuigi oluline polnud mitte niivõrd vasakpoolsus, vaid Syriza vastuseis kreeklasi kägistavatele päästepaketi tingimustele.

„Pankrotimemorandum kuulub esmaspäevast alates minevikku,” lubas valijatele Syriza liider Alexis Tsipras (37), pidades silmas rahvusvahelise laenuabi tingimused paika pannud memorandumit.

Euro aga, millest enamik kreeklasi kõigest hoolimata loobuda ei taha, ei kuulu Tsiprase kinnitusel minevikku. Tema sõnul EL blufib Kreeka euroalast välja heitmise hoiatustega. „Kui üks riik loobub eurost, kukub euroala kokku. Kui nad ei anna meile järgmist laenuraha, kukub euroala järgmisel päeval kokku,” kuulutas Tsipras, ilmselt vähemalt enda meelest mitte bluffides.

Paari nädala tagused küsitlused ei näidanud kindlat valimistulemust. Enamik küsitlusi küll andis napi võidu Uuele Demokraatiale, kuid mõned samavõrd kerge ülekaalu Syrizale. Ka pügal siia või sinna on aga väga tähtis, kuna võitjapartei saab hoobilt juurde 50 kohta, mis 300-kohalises parlamendis on enamasti otsustava tähtsusega (kuigi 6. mail valitud koosseisu puhul ei olnud). Kaks nädalat enne valimisi on Kreekas populaarsusküsitluste avaldamine keelatud.

Paljud analüütikud on homset tulemust nimetanud Pyrrhose võiduks, ükskõik kellele see osaks saab. Samarasel oleks raske pikemat aega valitsusohje hoida, kui uksel seisab tugeva protestimandaadiga Tsipras. Viimane mõistaks aga ilmselt juba esimesel päeval, et päris pankroti veerel oleva riigi.

Neljapäeval levisid siiski kuuldused, et ühe avaldamata küsitluse järgi Uus Demokraatia võidab ja suudab koos Pasokiga moodustada valitsuse, mis jääb põhimõtteliselt kindlaks päästepaketile, kuigi soovib tingimusi leevendada. Uus Demokraatia on lubanud võidelda välja rohkem aega reformideks ja eelarvepuudujäägiga toime tulekuks ning saada EL-ilt abi majanduse stimuleerimiseks. Pasok on lubanud päästepaketti „struktuuriliselt revideerida” ning saada eelarvepuudujääk kontrolli alla mitte kahe, vaid kolme aastaga.Valmisolek valimisšokiksAmetnikud G20 riikidest, mille liidrid kogunevad esmaspäeval tippkohtumisele Mehhikos, kinnitasid keskpankade valmisolekut finantsturgude stabiliseerimiseks, kui Kreeka valimiste tagajärg seda nõuab. Vajaduse korral toimub seal ka G7 riikide ministrite erinõupidamine. Euroala rahandusministrite telekonverents on kavandatud juba pühapäevaks.