Kommentaar: Moskva soosib sobivat Ukrainat

Ukraina uus president tegi küll esimese visiidi Moskva asemel Brüsselisse, kuid tegelikku pilti see ei muuda. Möödunud reedel saabus Janukovitš riigivisiidile Moskvasse ja sisuliselt alistus enamiku Moskva nõudmiste ees. Viktor Janukovitš tahab pöörata kahe riigi suhetes uue lehekülje. „Me ei räägi suhete arendamisest, vaid nende taassünnist,” kuulutas Venemaa president Dmitri Medvedev.

Ukraina nõukogudevastase vabadusvõitluse juht Stepan Bandera peab kaotama kangelase staatuse, mille omistas talle eelmine president Viktor Juštšenko. Vene sõjalaevastik peaks saama Krimmi Sevastopoli baasis resideerida ka pärast 2017. aastat. Neid lubadusi jagas Janukovitš. Ukraina peaks sõlmima Venemaaga tolliliidu, soovis Venemaa peaminister Vladimir Putin.

Ennekõike on Moskva saavutanud selle, mida üritati juba 2004. aasta manipuleeritud valimistega. „Ukraina ja Venemaa: neljas voor,” kuulutab ajaleht Izvestija. Käib võitlus keele, usu, tulevase Ukraina mudeli ja ennekõike Venemaa rolli pärast Ukraina tulevikus, märkis SRÜ instituudi direktor Konstantin Zatulin.

Venekeelne Ukraina

Janukovitšil olevat valida kaks teed: üks, mida käis juba Leonid Kutšma Moskvaga vastasseisu vältides, ja teine, mis tähendab kakskeelsuse kehtestamist, neutraliteeti ja Moskvale sobivat ajalookäsitlust, märkis Zatulin Izvestijas. Just teist teed nõuab Ukrainalt Moskva.

Ukraina on suur riik, mille idaosa on juba tatarlaste 17. sajandi lüüasaamistest alates asustatud ka venelastega. Praeguse Ukraina lõuna- ja idaosa endistele stepialadele tekkis koloonia, mida nimetati Novorossijaks. See pool Ukrainast nõuab vene keelt teiseks riigikeeleks ja sellegi on Janukovitš lubanud kehtestada.

Praeguses parlamendis pole Janukovitšil aga käegakatsutavat enamust ja iga Moskvale antud lubaduse täitmine võib veel Kiievis endas takerduda.

Janukovitš on valmis lubama Venemaa laevastikul jääda Sevastopolisse ka pärast 2017. aastat, mil aegub 1997. aastal sõlmitud 20-aastane leping. Kuid see eeldab uue lepingu sõlmimist. Seni maksab Venemaa baasi kasutamise eest aastas vaid 93 miljonit dollarit.

On veel näljahäda, holodomori küsimus. Ukraina ajaloo­uurijad süüdistavad selles valdavalt Moskva 1930. aastate alguses tehtud poliitilisi otsuseid, Janukovitš tahab aga lõpetada Moskvale etteheidete tegemise.

Paraku polnud seekordsetel kõ­nelustel võimalik arutada maagaasi hinda. Ja majandus­küsimustes on Kiievil ikkagi üsna raske kõigile Moskva nõudmistele järele anda. Isegi valmidus oma riiklikku identiteeti loovutada ei taga veel Moskva täielikku rahulolu, on tõendanud Ukraina naaberriigi Valgevene käekäik.

Janukovitš tahab saavutada, et Venemaa loobuks ehitamast Nord Streami ja South Streami gaasijuhet ning jätkaks gaasi­transiiti läbi Ukraina.

Ukraina seadused näevad ette, et kogu gaasitransiit kuulub riigile, Moskva on aga Valgevenelt juba gaasitorud Gazpromi kätte nõudnud ja avaldab ilmselt samasugust survet ka Ukrainale.

Putini võidurõõmu hetk

•• Moskva on praegu ülimalt rahul. Viktor Janukovitšit tahtis presidendiks teha juba Vladimir Putin, astudes 2004. aastal avalikult Janukovitši kõrvale ja kinnitades maailmale, et just seda juhti tahab Moskva Ukraina etteotsa.

•• Paraku jäi Janukovitši toetajaskond toona valimissohiga vahele ja kolmas valimisvoor tõi võimule Viktor Juštšenko. Moskva on seni tundnud raevu nn oranži jõugu vastu, alles oma soosiku võimule tulek võimaldab nüüd rahuneda.

•• Kuid Ukraina 1991. aastal valitud tee kõndida suurriigina Venemaast lahus, tõsta esile ukraina kultuuri ja keerata selg ­Nõu­ko­gude-aegsele pärandile on juba liiga kandvaks muutunud.