Kohustuslik ajateenistus jääb kehtima vaid kuues euroliidu riigis

Juhul kui Rootsi ei kavatse eilset otsust muuta, jääb Euroopa Liidu liikmesriikidest kohustuslik ajateenistus kehtima veel Eestis, Soomes, Saksamaal, Taanis, Küprosel ja Kreekas. Tasub tähele panna, et enamik ajateenistust rakendavatest riikidest asuvad Läänemere ääres.

Saksamaal kehtib kohustuslik ajateenistus alates 18-eluaastast ja aega tuleb armeesse kutsututel teenida üheksa kuud. Samas on riigis arutatud kohustusliku ajateenistuse kaotamise üle, kuid seni on jäädud senise korra juurde. Küprosel kehtib ajateenistus 25 kuud.

Soomes kehtib ajateenistus samuti alates 18-eluaastast ja vastavalt väeliigile on teenistuse pikkus 180, 260 või 362 päeva. Taani on vähendanud ajateenistust kuni nelja kuuni.

Läti otsustas kutselisele palgaarmeele üle minna 2006. aastal ja Poola järgmisel aastal. Leedu seim toetas mullu ajateenistuse kaotamist 2013. aastaks.
Euroopa Liidu naabritest kaalub Ukraina kutselisele armeele üle minna 2015. aastal. Norra aga esialgu ajateenistusest loobuda ei kavatse.

Rootsi tühistab 2014. aastaks ajateenistuse


Rootsi Riksdag võttis eile vastu otsuse, millega tühistatakse kohustuslik ajateenistus ja aastaks 2014 moodustatakse kutseline armee.
Ajateenistuse kaotamine läks parlamendis läbi suhteliselt napilt, kuna senise korra kaotamist pooldas 153 ja selle vastu oli 150 saadikut, vahendas SVT.

"See (ajateenistuse kaotamine – toim.) kinnitab arenguid, mis on Rootsis olnud juba pikemat aega," kommenteeris Soome armee kapten Jarno Limnéll naaberriigi samme Helsingin Sanomatis. "Rootsi on väitnud, et neil pole sõjalist ohtu vaja karta. Nad soovivad pigem panustada kriisiohjamisse."

Esialgsete plaanide järgi peaks 2014. aasta järel Rootsi relvajõududesse kuuluma 50 000 sõjaväelast, kuid nende värbamise viisi üle pole ametlikult veel otsustatud. Armee uues koosseisus peaks olema kaheksa pataljoni.

Rootsis kehtestati kohustuslik ajateenistus 1901. aastal, mille alusel tuleb armeekõlblikuks tunnistatud kodanikel aega teenida kuni aasta.
Rootsi rakendab aga alates 1812. aastast neutraliteedipoliitikat, mistõttu kunagise suurriigi väed sõdisid viimati 1814. aastal Norra vallutamisel. 19. sajandi keskel olid Rootsi üksused küll Schleswigis, kuid lahingutegevuses enam ei osaletud. Hiljem pole Rootsi liitunud sõjaliste organisatsioonidega.