Kaug-Ida autoäri eripärast – sae kas või maastur pooleks!

Raskustes karastunud venelaste leidlikkusele on raske midagi vastu panna – kui ühes tükis kasutatud auto ostmine on raske tollimaksuga karistatav, siis võib ju sama auto osta odavamalt kahes tükis!

Majanduskriisi ajal sattus Venemaa peamine autotootja VAZ suurtesse raskustesse, mille leevendamiseks tõstis peaminister Vladimir Putin 2009. aasta alguses oluliselt tollimakse kasutatud autode sissevedamiseks. Eriti tugeva hoobi andis see Venemaa Kaug-Idas asuvale piiriäärsele Primorje kraile, kus Jaapanist ja Lõuna-Koreast kasutatud autode vahendamine üle Venemaa oli kohalikele vaat et peamine majandusharu.

Isegi tagasihoidlikel andmetel kaotas Togliatti tehase kaitsmise käigus Vladivostokis töö

80 000 inimest, räägitakse aga paarisajast tuhandest inimesest. „Primorje elanikele mõjus ikka väga rängalt tollide tõstmine kasutatud autodele. See tappis siin kogu majanduse,” ütleb Vladivostoki tuntuim politoloog Andrei Kalatšinski.

Paljud lõid autoärile käega, aga nutikad hakkasid kohe otsima võimalusi tollimaksudest kõrvale hiilimiseks.

Tollist mööda

Vladivostoki raudteejaama ja sadama vahel asuvad suured kaubaplatsid, mis varem olid autosid kuhjas täis. Nüüd on autosid kümneid kordi vähem ja neistki paljud pooleks saetud kujul.

Nimelt avastasid nutikad Vladivostoki ärimehed, et varuosadele kõrgendatud tollimaksud ei kehti. „Auto saetakse Jaapanis pooleks ja tuuakse üle piiri kui varuosad. Ei mingeid tolle,” seletab skeemi peamiselt autoärimeeste õiguste eest seisva liikumise TIGR üks juhte Maksim Vedenjov. „Pärast „õmmeldakse” auto kokku, nii et ei saa arugi.”

Sellise autoga sõitmine ei ole ohtlikum kui tavalise kasutatud autoga, veenab Vedenjov, sest auto kere lõigatakse pooleks pikki seda kohta, kus see tehases kokku keevitati. Pärast keevitatakse auto Vladivostokis uuesti kokku. Tahaks Maksimi uskuda!

Auto tuuakse üle piiri kolmes tükis – auto raam ja kahes tükis kere. Põhiliselt tehakse nii džiipidega, mille hinnad hüppasid tollide tõttu eriti kõrgele.

Üle Venemaa tuntud Vladivostoki autoturul nimega Zeljonõi Ugol (Roheline Nurk) maksab viis aastat vana hästi hoitud kolmeliitrise mootoriga Toyota Hilux džiip 35 000–37 000 dollarit. Enne tollimaksu tõusu maksis sama auto 15 000–20 000 dollarit, räägib mulle müüja. Et mitte kaks korda rohkem džiibi eest maksta, ostetaksegi saetud autosid.

„Väga massiline see tegevus siiski ei ole,” kinnitab Rohelise Nurga üks staažikamaid auto-müüjaid Vladimir Ivonin džiipide poolitamise kohta. „See autode kokkusobitamine jääb sadamas lihtsalt hästi silma.”

Kasutatud autode müük toimib pärast tollitõusu täiesti teistel alustel. „Vanasti võisin turul ühe laupäevaga müüa 20 autot, nüüd müüb teinekord kuus ainult kolm autot,” räägib Ivonin. „Kaug-Idas on autoäri suures osas internetti kolinud.”

Autoostja valib Jaapanis kasutatud autode oksjonite veebilehelt endale varakult sobiva auto välja, ütleb diilerile piirhinna ning diiler üritab siis tellimuse peale autot ära osta. Üha rohkem ostetakse auto Ivonini sõnul Jaapanis just nii, et ostja on sellele juba ette olemas.

Igasugustele trikkidele ja internetile vaatamata on autoäri ikkagi langenud Kaug-Idas küm-neid kordi. „Kui varem toodi kuus üle piiri sadu tuhandeid masinaid, siis nüüd tuuakse tollistatistika järgi kuus vaid 7000–10 000 autot,” märgib Vedenjov.

Vene Ladasid ei näe kõikidest kaitsetollidest hoolimata Kaug-Idas rohkem kui varem ehk siis peaaegu üldse ei näe. Mina nägin nädala jooksul läbi Kaug-Ida sõites vaid ühte Ladat – miilitsavärvides Kalinat Vladivostokis.

Enamik miilitsaautosid on samuti Jaapani päritolu ja parempoolse rooliga. Ametnikud sõidavad kõik „jaapanlastega”. Peaminister Putini meeldejäävat reklaamituuri tibukollase Lada Kalinaga läbi kogu Kaug-Ida turvanud saatemasinad olid enamasti Toyota Land Cruiserid, parempoolse rooliga.

Kaugidalased kardavad nüüd uut lööki – parempoolse rooli keeldu Venemaal. Vaatamata ähvardustele esialgu sellist keeldu veel ei tule. Uuest tehnilisest eeskirjast korjati vastav punkt hiljuti välja.

Rekordsild kolme ja poole aastaga

•• Vladivostokki ehitatakse maailmas unikaalset vantsilda, mille mastide kõrgus tuleb 320 meetrit. Koos peale- ja mahasõitudega 3,1 kilomeetrit pikk sild hakkab ühendama Vladivostokki kõrval asuva Ruskii saarega, kus toimub kahe aasta pärast Vaikse ookeani riikide tippkohtumine. Selleks kohtumiseks peabki sild valmima.

•• Silda üleval hoidvate terasvantide pikkus tuleb 580 meetrit ning nad peavad üleval hoidma 1,1 kilomeetrist silla keskosa 70 meetri kõrgusel merest. „Selliste näitajatega vantsilda teist maailmas pole,” väidab sillaehituse peainsener Andrei Nanoš-kin. „Tahame näidata, et meie riigil on sellised tehnoloogiad ja insenerid, et võime sellise silla ehitada.”

•• Rekordi tahavad ehitajad lüüa ka silla ehitamise kiirusega. Leping silla ehitamiseks kirjutati alla 2008. aasta septembris ja sild peab valmis olema juba 2012. aasta märtsis. Septembris rajati alles silla maste, mille vajalikust kõrgusest oli valmis kolmandik. Kui sild valmis saab, on tegemist Venemaa esimese meresillaga.