Kas üks kriisiaasta on õpetanud pankureid uusi krahhe vältima?

Panganduse kõige suuremaks probleemiks olevat kujunenud tänapäeval just suurusehullustus. „USA-s ja paljudes teistes riikides on liiga-suured-et-kukkuda-pangad muutunud veelgi suuremaks,” ütles Nobeli majandus­preemia laureaat Joseph Stiglitz Bloombergile. Probleemid panganduses on tema arvates muutunud isegi ulatuslikumaks kui enne mullust krahhi.

Stiglitzi sõnum kordab Föderaalreservi endise juhi Paul Vol­ckeri ja Iisraeli keskpanga juhi Stanley Fischeri kriitikat. Ajal kui kriisist väljumiseks üritavad suured pangad veelgi enam ühineda, kujunevad välja juba tõelised konglomeraadid, mille pankrotte on võimatu siluda.

President Barack Obamal tuleb nüüd kuidagi tohutuid panganduse päästepakette õigustada, ehkki tema katsed valitsuse kontrolli pankade üle tugevdada komistavad siiani kividele. Ka suuremate riikide ühendus G-20 ei ole globaalse panganduse kontrollimisel eriti edukam.

Pangajuhtide vastu

Kõik, mida on suudetud teha, on populistlikuvõitu piirangu kehtestamine pangandusjuhtide palkadele ja preemiatele. Kui panganduses oli õitsenguaeg, kerkisid juhtide tulud järsult, ja kuigi need otseselt kriisi esile ei kutsunud, on pangajuhtide preemiate vähendamine kujunenud lausa üleilmseks avalikkuse nõudeks.

Kuna kinnisvaramull, mis üle maailma levis, tõi krahhi esmalt USA pangandusse, on lihtne näha kogu kriisi süüdlastena pankureid. Tõsi ta on, et kinnisvara hinnad poleks kunagi saanudki nii kõrgele ronida, kui pangad poleks niivõrd kergekäeliselt krediiti andnud.

Kuid inimloomus on juba kord selline, et tahetakse palju raha ja võimalikult ruttu. Pangandus kasutas seda lihtsalt ära ja ka aasta pärast Lehman Bro­thersi krahhi pole näha, et selles suundumuses mingit muutust tuleks. Inimesed tahavad endiselt rohkem raha, kui palgapäeval kätte antakse, ja pangandus tuleb edaspidigi neile vastu – loomulikult kõrge protsendiga suuri kasumeid teenides.

Pangandusjuhtide palgad ja preemiad on olnud aga jälle esimeste hulgas, mis pankade toibumise ajal kõigepealt kerkima kipuvad. London Citys on see kõik juba nähtav, analüüsis aju­trust IPPR. „Meil on veel lõpetamata küsimusi pankadega,” manitses Briti peaminister Gordon Brown.

Lehman Brothers oli suuremaid panku, mis mullu septembris-oktoobris pankrotti läks. Firmal oli 26 200 töötajat – maha jäi võlakoorem 768 miljardit. Panga varadeks mõõdeti 639 miljardit dollarit. Lehmani Euroopa-haru pankrotihaldurid ootavad aastakümne peale venivat varade tagasi nõudmist ja valmistavad ette 140-miljardilist nõuet New Yorgi pankrotipesa vastu.

Pankrotid jätkuvad

Suuremad pangad on end praeguseks stabiliseerinud, kuid madalamal tasandil ei näita pankrotilaine ikka veel vaibumist. Augusti lõpu seisuga oli USA-s tänavu kokku kukkunud 84 panka. See arv pole kaugeltki nii hull kui näiteks USA nn säästu- ja laenukriisi ajal 1980. aastatel, kui hävines 745 panka, või aastal 1930, kui kukkus 1345 panka. Kuid ennustatakse, et lähiaastail võib uksed sulgeda veel enam kui tuhat USA panka.

Vene pangandus püsib riigi rahaga

•• Pankrotilaine pole suuremaid Venemaa panku seni alla neelanud, sest riik on reservidest järjest kahjumeid silunud.

•• Kuid kõikvõimalike reitingu­agentuuride prognoosid Venemaa panganduse tuleviku kohta on lausa hävitavad.

•• Sberbank, VTB Group jt on hädas 213 miljardi dollari halbade laenudega, teatati juunis. 2011. aastaks võib osutuda koguni 38 protsenti Venemaal antud laenudest lootusetuks.

•• Venemaa on ka sisenemas kestva eelarvedefitsiidi ajastusse, alustades selle aasta 8,9-protsendise eelarveauguga, vahendas Bloomberg. Esimest korda alates 1998. aastast pöördub Venemaa välismaiste laenuandjate poole, et hankida 17,8 miljardit dollarit, teatas rahandusminister Aleksei Kudrin.

Iga briti kodu kaotas pool miljonit

•• Britid arvutasid juba kokku, et 2008. aasta krahh võttis riigi majapidamistelt ära 815 miljardit naela ehk siis Eesti rahas enam kui pool miljonit krooni iga kodu kohta. Selle arvestuse tegi BBC tellimusel Halifaxi pank.

•• Suurim kukkumine tuli mõistagi kodude hinnas – koos hüpoteekidega lausa 15 protsenti. Sissetulek ja pensionifondid kahanesid üheksa protsenti. Samal ajal kasvas inimeste võlgnevus pankade ees viis protsenti.

•• Kaks kolmandikku Briti peredest elab eramuis või üritab rajada endale isiklikku kodu ja 70 protsenti brittidest omab ka sääste või investeeringuid, mis teeb neist veelgi enam pankade sõltlased.

•• Majanduskriis on vähemalt innustanud inimesi oma võlakoormat vähendama.