Kas KGB poos Valgevene ajakirjaniku?

Fakt on lihtne. Reedel leiti oma Minski-lähedases suvilas pooduna Valgevene olulisima diktatuurivastase veebiportaali Harta 97 toimetaja Aleg Bjabenin (venepäraselt Oleg Bebenin). Võimud olid kiired surma tunnistamisega enesetapuks, kuid ükski Bjabeninit tundnud isik ei nõustu seda uskuma. Õnnelikult abielus olnud mehel, kes on ka kahe poja isa, polnud mingit vajadust endale kätt külge panna, küll oli tema kõrvaldamiseks piisavalt motiive Valgevene võimudel.

„Ma ei usu Bjabenini enesetappu,” teatas opositsioonijõudude bloki „Euroopa Valgevene” presidendikandidaat Andrej Sannikau. Bjabenin polnud mitte tavaline ajakirjanik, vaid Sannikau alanud presidendikampaania juht. Valimised peavad toimuma hiljemalt järgmise aasta veebruaris, kuid Lukašenka on teatanud, et kavatseb jätkata ametis ka neljandal ametiajal.

Seekord ei kadunud tuntud Lukašenka-vastane küll jäljetult, kuid poomine on lihtsamaid meetodeid mõrva peitmiseks. Harta 97 koordinaator Dzmitri Bandarenka pani imeks, et siseministeeriumil oli teade Bjabenini väidetavast enesetapust olemas juba enne, kui kohtueksperdid on surma põhjustki suutnud tuvastada. Neljapäeval, mil Bjabenin kadus, oli ta läinud kinno filmi vaatama, kuid päev hiljem leiti suvilas pooduna. Bjabenini surmapaigalt ei leitud mingit hüvastijätukirja.

Bjabenin sündis 1974. aastal Kostromas, ja Valgevene riiklikus ülikooli ajakirjanikuna lõpetanud mees töötas 1990. aastatel ajalehe Imja peatoimetajana, 1998. aastal käivitas ta opositsioonijõudude ühisdeklaratsiooni Harta 97 alusel tegevust alustanud Lukašenka-kriitilise veebilehekülje charter97.org.

Diktatuurina on Lukašenka-Valgevene küll pehmem kunagistest Ladina-Ameerika huntadest, kuid ka tema kriitikuid on Valgevenes jäljetult kadunud, ilmselt mõrvatud. Bjabenin lisandub veidrate surma- ja kadumisjuhtumite nimekirjale, kus on 1999. aastal jäljetult kadunud endine siseminister Juri Zahharenka, Lukašenka kolmanda ametiaja vastu protestinud asepeaminister Viktor Hantšar, ärimees Anatol Krasouski ja 2000. aastast teadmata kadunud Lukašenka ihufotograaf-kaameramees Dzmitri Zavadski.

Riik, mille võim tegutseb ikka KGB abil

••  Valgevenes jäeti KGB ka 1991. aastal nurjunud putši järel tööle ja president Aljaksandr Lukašenka 1994. aastal alanud diktatuuri ajal pole organid tagasi põrkunud uutest jõhkrusest, kuni mõrvadeni välja. Igasugune katse meelt avaldada lõpeb Valgevenes tänini meeleavaldajaid peksvate n-ö mentide müüris. Sõltumatut ajakirjandust lubatakse müüa vaid nurgatagustes kioskites.

•• Internetikülg Harta 97 on olnud algusest peale Lukašenkale pinnuks silmas ja veel julmematest repressioonidest on dissidente päästnud vaid see, et Minsk püüab flirtida Euroopaga.

•• Augustis protestisid OSCE ja ühendus Piirideta Reporterid, et Valgevene võimud ähvardavad sulgeda võimukriitilised ajalehed Narodnaja Volja ja Naša Niva. Harta 97 on kriminaaljuurdluse all, sest seal esines enam kui 3000 korda sõna diktatuur. 1. septembril alustasid Valgevene või-mud ka interneti tsenseerimist.

•• Aleg Bjabenini surm on ehmatuseks, mis võiks sundida sõltumatu ajakirjanduse vaikima. Kuid enne püüavad võimud nurjata opositsioonilised meeleavaldused täna, kui ta Minskis maetakse.