Karmid keeleseadused tekitavad vastuolusid ka väljaspool Eestit

Karm keeleseadus on kahe teraga relv, kusjuures "soovitud tulemust" tõotav tera kipub olema tunduvalt nürim.
Tänapäevane maailm ei saa endale lubada kapseldumist üheainsa keele külge. Väga karmiks näiteks võiks tuua Office québécois de la langue française ( Canada, Quebec, Montreal ) tegevuse, mis suutis kogu "saarestiku" välis(osalusega)firmadest suht puhtaks teha. Nüüdseks on nad õnneks pisut maha rahunenud, ning piirkonna juhid on suutnud mõned inglisekeelse tarkvara kasutamise eest priskete trahvidega minema peletatud tagasi moosida (üsnagi suurte majandussoodustuste hinnaga muideks). Kui kedagi see teema peaks huvitama, siis 'montreal language police' googlesse ja materjalidega tutvumiseks paar päeva :) Loomulikult oleks tunduvalt tõhusam kohalikelt elanikelt uurimine, aga seda kahjuks kõik ei saa endale lubada.

Ma oleksin väga uhke, kui oleks sarnane süsteem nagu Montrealis. Alates liiklusmärkidest kuni võõrapäraste moe-brändi poodide nimede muutusteni. Kui ei meeldi - vabandust, aga turule tulla ka ei saa. Mingisugust hinnaalandust ei tehta. Samas on jällegi tekkinud meeldiv isikupära.

tervit,

Prantsusmaa ja Quebeci keeleseadused reguleerivad keelevalikut, mitte keele kvaliteeti. Vene keeleseadus reguleerib kirja valikut. Võrdluseks Venemaaga: kui me Venemaa malli üle võtaksime, võiksime kõikidelt nõuda ainult ladina tähestiku kasutamist!

Ei vaidle vastu, et Montréal, ning kogu see ümbrus on omapärane ja isegi huvitav (see oleks siis "taheti saada" tera minu algsest repliigist).
Samas, pean ikkagi omaette edasi porisema, et "välja kukkus niimoodi" tera on kahjuks samuti, ning vägagi sügavale lõiganud. Kordan veelkord, et keeleseadus on vajalik, kuid sellega ei tohi üle minna absurditeatriks, kui eesmärk ei ole just täielik protektsionism ja kapseldumine. Välisfirmade minemamarssimine üliinnuka ahistamise tulemusena oli mõningad aastad tagasi kahjuks täiesti reaalne.

keele prestiiž määrab selle, kas, millal ja kui palju nn õigusregulatsioonid vajalikud ja toimivad on! Võõrkeelse maiguliste nimede-nimekestega kenitlemine on alaväärsustunde indikaatoriks, mis muud siin ütleda? Nüüd on auasi inglise keel suhu saada? See on loomulik - kes oskab võõraid keeli, on ka emakeeles pädevam. Keeleoskuse kvaliteedi juured on aga KOOLIS, tuleliinil seisab õpetaja, mitte keeleametnikukene kuskil inspektsioonis või ministeeriumis oma seadustega...