Kihutan lumeskuutril kolmekümnekraadises külmas mööda jäätunud jõesängi otse ees lõõmava punase päikeseketta sisemusse. Tahtmatult tõuseb hingest ja huulilt hümn ürglooduse jõule. Üle mootorimöirgamise kõlab: joo loo hei joo lo le loo jee ...

Aastatuhande tagusest saami sisetunde väljendusest joiust – juoigan – on tänaseks saanud üle rahva piiride ulatuva rahvalauluna tähtis rahvusvaheline kaubaartikkel. Joig on saamide tähtsaim eksportkaup, mille esitamine saami koolides ja kirikus on senini keelatud.

Karasjokis räägiti mulle kolmekümnendail Norra kooli klassi astunud kahest saami rahvariideis lapsest. Siis oli saami keel keelatud ja saam põlguse all. Õpetaja küsis kõvahäälselt kogu klassi ees: "Öelge, pisikesed saamid nüüd ausalt, kas teil on sabad või mitte..."

Alandatud ja solvatud saami lapsed ei hakanud nutma. Nad hakkasid joiguma. Kuni kolmekümnendate aastateni ei tuntud saami keeles sõna "sõda". Saami sõjakirveks oli joig, – juoigan, mida võõrad kartsid ja keelasid.

"Kes on tänane saami muusika suurkuju?" küsisin saamidelt nii Soomes, Norras kui Rootsis. Kõik vastasid kui ühest suust: Boine.

Müstiline Boine

Kui aga Lillehammeri olümpiamängude korraldajad palusid Mari Boinel avapidustustele joiguma tulla, keeldus daam otsustavalt. Siis kui te sulgesite meie põhjapõtrade teed ning rajasite elektrijaama paisu ning saatsite Alta rahumeelse saami demonstratsiooni vastu 600 hambuni relvastatud politseinikku, polnud teil saame vaja. Nüüd aga äkki tahate, et saamid norralastele maailma telekaamerate ees au ja kiitust laulaks... Nii kostnud "ei" ütlev Boine.

Ent juba enne olümpiakorraldajatega tülli minekut oli Boine saami valu ja uhkuse laulnud kümneisse joigudesse, mida sajad saalid üle ilma püsti seistes vastu võtsid.

"Kui saam hakkab joiguma, siis algul ei kasuta ta sõnu, laulab vaid jo jee loo, mis tähendab saami jaoks laulu – joiu sisse minekut, alles hiljem tulevad sõnad, mis sünnivad kohapeal improviseerides," nii kirjutasid sajandi alguses Koola saamide uurijad. Joiuti üksinda, muid saatepille peale shamaanitrummi ei kasutatud.

Hevirokk-joigujad

Norra Saami raadio asedirektor Pierra Balto meenutab: "Kui alustasin seitsmekümnendail joigumist koos rokkbändiga, oli see paljudele shokiks. Aga meie joig pääses Norra muusika top 10 hulka!"

Tänaseks on sündinud saami räppjoiud ja technojoiud, rääkimata hevirokkivast joiubändist Shaman, mille kontserdid sügisel Eestimaad lummasid. Lisagem Viljandi folkfestivalil käinud Wimme, Tallinnas saalitäisi vaimustanud Mari Boine, president Meri hea tuttav Nils – Aslak Valkeapää. 70 000-liikmelise saami väikerahva laul joig on vaimustanud nii hõimurahvast eestlasi kui laia ilma.

Üle tee marsib härmatanud hiigelsarvedega põdrapull, paarikümneliikmeline kari sabas. Autod peatuvad aupaklikult, Saami ringhäälingu lainele häälestatud autoraadiotest kostab mitme-häälne, disko ja tehno-tümpsuga ilustatud joig. Põdrakari lõõmava taeva taustal astub täpselt laulurütmis.

Eesti folkloor saamidest

KISUB KRÕBEDAKS:

+10C° Helsingi üürnikud lülitavad kütte sisse. Saamid istutavad aias lilli.

+5C° Saamid lähevad päevitama.

+2C° Itaalia autod ei käivitu.

0C° Destilleeritud vesi jäätub.

-1C° Poliitikud hakkavad muretsema kodutute pärast. Saamid söövad jäätist.

-10C° Aeg planeerida puhkust Aafrikas. Saamid lähevad ujuma.

-12C° Liiga külm, et võiks lund sadada.

-18C° Helsingi majaomanikud lülitavad kütte sisse.

-20C° Hingeõhk muutub kuuldavaks

-23C° Ameerika autod ei käivitu.

-26C° Hingeõhku saab lõigata ja kasutada iglu ehitamiseks.

-31C° Liiga külm, et võiks suudelda. Jaapani autod ei käivitu. Saami jalgpallimeeskond hakkab kevadhoo-ajaks trenni tegema.

-39C° Elavhõbe jäätub. Saamid panevad särgil ülemise nööbi kinni.

-40C° Saamid panevad kampsuni selga.

-45C° Saamid panevad vannitoa akna kinni.

-50C° Merihobud lahkuvad Aleuudi saarestikust. Saamid panevad sõrmikute asemel käpikud kätte.

-75C° Jõuluvana lahkub Põhjanabalt. Saamid lasevad mütsil kõrva-klapid alla.

-250C° Alkohol jäätub.

-268C° Heelium muutub vedelaks.

-273,15C° Absoluutne null. Kõik atomaarne liikumine lakkab. Saamid on nõus, et kisub jah veidi krõbedaks.