Jaapan jagab rahvale raha otse peo peale

Jaapani parlament kiitis heaks 20 miljardi USA dollari suuruse kriisipaketi, millest enamik jagatakse otse tarbijatele: keskmiselt peaks iga kodaniku pangakontole laekuma 12 000 jeeni (1500 krooni). Lapsed kuni 18. eluaastani ja üle 65 aasta vanused pensionärid peaksid saama kevadkingituseks isegi 20 000 jeeni.

Summa iseenesest on küll liiga väike, et tarbimishullust tekitada, kuid tegemist ongi pigem eksperimendiga, et kontrollida, kui palju sellised „papipildumised” tegelikult aitavad. Taro Aso valitsus loodab, et raha paneb inimesi kulutama, aidates jaekaubandust kriisist välja. Lisaks antakse odavalt laenu eksportijatele, alustades Toyotast.

Aso populaarsus on samal ajal kukkunud sügavustesse ja septembrikuiste parlamendivalimiste eel toetab valitsevaid liberaaldemokraate vaid 26 protsenti valijaid, opositsioonilist Demokraatlikku Parteid aga 42 protsenti.

Kriitikud heidavadki Asole ette, et rahajagamine on üksnes populistlik valimistrikk. Kuid Jaapanis, kus pangaintressid on niigi nulli ringis, on tarbimise elavdamise võimalusi väheks jäänud.

Jaapani sisemajanduse kogutoodang kahanes mullu viimases kvartalis 3,3 protsenti. Riigi eksport oli jaanuaris aasta arvestuses kukkunud 45 protsenti, kodutarbimine aga vähenenud 5,9 protsenti. Kuid tööpuuduse kasv on Jaapanis peatunud.

Austraalia eeskuju

Austraalia valitsus jagas detsembris elanikele laiali 8,7 miljardit Austraalia dollarit (13,6 miljardit USA dollarit), suurendades tarbimise kõrgajal majapidamiste sissetulekut, kuid jaekaubandust elavdas see vaid 900 miljoni dollari võrra. Kõige märgatavam oli „papipildumise” (ingl cash splash) mõju tööturul, sest jaekaubanduses ei tekkinud vajadust inimesi koondada.

Sisemajanduse kogutoodang kahanes ometi ka Austraalias mullu viimases kvartalis 0,5 protsenti ja opositsioon tahab „papipildumise” nurjunud ettevõtmiseks kuulutada. Leiboristlik valitsus on ometi veendunud, et rahasüst väärib kordamist. Valitsus soovib jagada igale kuni 80 000 Austraalia dollari suuruse aastatuluga kodanikule kevadel veel 950 dollarit (ligi 7600 krooni).

IMF-i laenude reeglid võtavad rahalt ostujõu

•• Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) räägib juba globaalse kriisi kolmandast lainest: esmalt tabas see mullu arenenud riike, seejärel tärkava majandusega, nüüd aga juba ka maailma kõige vaeseimaid maid. IMF üritab oma kriisifonde kasvatada 300 miljardi dollari võrra, kuigi esialgu saadi vaid Jaapanilt 100-miljardiline rahasüst.

•• Viimati andis IMF kriisilaenu Armeeniale 540 miljonit dollarit ning São Toméle ja Príncipele 3,8 miljonit dollarit. Jagatavad krediidisummad on järsult vähenenud, sügisel sai Ukraina koguni 16,4 miljardit dollarit. Eelnenud seitsmel aastal üle kümneprotsendist majanduskasvu näidanud Armeenia pidi IMF-ilt laenu hankimiseks devalveerima oma raha­ühiku drammi, tagajärjeks on paaniline kaupluste tühjaks ostmine, mida võib tarbimise elavdamiseks pidada vaid tinglikult.

•• Armeenia oli neljas NSV Liitu kuulunud riik, kes IMF-ilt abi palus (pärast Ukrainat, Lätit ja Valgevenet), neist vaid Läti on devalveerimisest keeldunud. Ka Venemaa on lasknud rubla vabalangusse, mis on sundinud inimesi välisvaluutat kokku ostma.