Island nõuab tööstushiiult tõendit, et uue tehase alal haldjaid pole

Vana ja väärika kultuuriga Islandil elavad viikingiteaegsed uskumused jõudsasti edasi. Islandi rahvausundi järgi elutsevad mõningates kohtades maa all haldjad, kellesse tuleb suhtuda viisakalt ja ettevaatusega, kirjutas Ekspressjob.

Nii nõutigi Alcoalt enne uue sulatustehase rajamist, et ettevõte pöörduks vastava valitsuseksperdi poole, kes ehitusplatsi üle kontrolliks ja haldjavabaks tunnistaks.

Metallitootja pressiesindaja tunnistas, et korporatsiooni jaoks oli see äärmiselt delikaatne olukord, kuna ehitusplatsi haldjavabaks tunnistamine nõudis firmalt kena kopika, kuid "ettevõttena ei saanud me tunnistada maa-aluste olevuste olemasolu."

Ühe uuringu kohaselt usub 10 protsenti islandlasi üleloomulike võimetega haldjate ehk maa-aluste (huldufólk) olemasolu, 10 protsenti rahvast aga ei usu nende olemasolusse ning ülejäänud 80 protsenti ei välista, et haldjarahvas nende maal ikkagi elab ja oma asju toimetab. 

Kuid 1998. aastal päevalehe Dagblaðið Vísir tellitud küsitluse andmetel, milles anti võimalus öelda ainult "ei" või "jah", uskus lausa 54,4 protsenti islandlasi haldjatesse ning 45,6 ei uskunud.

Liberaalse agraarerakonna Progressiivne Partei (Framsóknarflokkur) toetajad, kellest suurem jagu elab maal ning teenib elatist karjakasvatuse, maaviljeluse või kalastamisega, usaldasid sama uuringu kohaselt haldjarahvast rohkem kui teisi poliitilisi erakondi. Arvestades poliitikute üldist populaarsuse langust majanduskriisi tõttu võib haldjate usaldusväärsus poliitikute omaga võrreldes olla viimasel ajal veelgi kasvanud.

Ulmekirjanik Neil Gaiman kommenteeris uudist oma blogis nii: "Vahel küsivad inimesed minult, mida ma tahaksin teha, kui ma poleks kirjanik. Tavaliselt ma ei tea. Ma pole eriti hea milleski peale asjade väljamõtlemise. Aga täna lugesin tööst, mida ma võiksin teha. Ma tahan anda välja sertifikaate, et ehitusplats on haldjavaba. Ja mõnikord, et ei ole - lihtsalt seepärast, et ma võin."