Iraagi ajaloolised valimised möödusid keset pommiplahvatusi

Viimastel kuudel enesetapu-rünnakutega harjunud riigis oli eile ka erakordselt ohtlik: olid ju terroristid kuulutanud oma ees-märgiks valimiste nurjamise.

Peamiselt olid rünnaku all valimisjaoskonnad pealinnas Bagdadis. Need avati hommikul kell seitse, kusjuures USA väed ja kohalikud politseiüksused olid viidud kõrgendatud valmidusse. Valimisjaoskondadele ei lubatud läheneda autodega, mistõttu enamik linlasi pidi valima minema jalgsi.

Bagdadi idaosas sai vähemalt kuus inimest surma, kui pommivööga enesetaputerrorist end jaoskonna ees õhku lasi. Lääne-Bagdadis laskis end õhku teine enesetaputerrorist, viies endaga koos teise ilma veel neli inimest ja vigastades kuut. Kokku oli eilseks terroristide rünnakutes surma saanud enam kui 35 inimest.

Šiiitidel võimalus võim võtta

Valimisametnikud nimetasid eile valimas käinute hulgaks algul 72 protsenti, kuid hiljem vähendasid selle 60 protsendi lähedale, lisades, et arvud on esialgu hinnangulised. Samas oli valitsuse eesmärk vähemalt

50-protsendiline valimisosa-lus, mis kindlasti täideti.

Šiiitidest araablaste asualadel tekkisid jaoskondade uste taha pikad järjekorrad, neile oli see ajalooline võimalus Iraagis võim sunniitidelt enda kätte võtta. Sama entusiastlikult läksid valima kurdid, kuigi teistel kaalutlustel. USA ettekirjutatud põhiseadusvariant on ähvardanud Iraagi põhjaosas Kurdistani autonoomia kaotada.

Sunniitidest kurdid üritavad oma aktiivsusega saavutada autonoomia säilimist ja ka Kirkuki linna liitmist selle alaga.

Iraagi rahvastiku kolmas osa, sunni araablased, eelistas aga eile koju jääda. Iraagi rajamisest alates on nende esindajad riiki valitsenud, esmalt Hašimiidide kuningakoja, seejärel sõjaväeliste diktatuuride vormis. Valimiste eelõhtul kinnitas 76 protsenti sunni kolmnurga elani- kest, et nemad valima ei lähe. Vaid 9 protsenti lubas minna.

Sunniitide seas mõjukas Saddam Husseini meelne vastupanuliikumine boikoteeris valimisi, mõjukaim sunniidist kandidaat oli riigi president Ghazi Yawer. Oma nimekirjaga olid väljas ka kuningavõimu toetajad, kuid nad kaotasid kandepinna, kui mitu klannipealikku ühines boikotikampaaniaga.

26 kandidaati ühele kohale

•• Iraagi parlamendivalimistele esitasid 109 parteid kokku enam kui 7400 kandidaati. 14 miljonit hääleõigusega iraaklast said võimaluse valida nende hulgast 275 inimest uude rahvuskogusse, mille ülesanne on uus põhiseadus kehtima panna ning riik lõpuks USA okupatsioonivägede kontrolli alt üle võtta.

•• Iraak on katsetanud vabade valimistega korra varemgi – 1953. aastal, kuid tollane läänemeelne kogu saadeti juba aasta hiljem laiali. Poliitiliste vabadustega tehti algust ka 1958. aasta riigipöörde järel, kuid siis valimisteni ei jõutud ja võimule tuli sõjaväehunta.

•• Kurdistanis käidi 1992. aastal valimas regionaalparlamenti, kuid tollases segaduses jagati kohad võrdselt kahe partei vahel, jättes viis kohta veel kristlaste vähemusele. Tollane Kurdistani parlament osutus aga töövõimetuks ja selle asemel loodi eraldi valitsused Arbilis ja Sulaimaniyas. Nüüdsetel valimistel olid kurdid esmakordselt pärast 1964. aastat taas ühises blokis.