Intelligentne disain asendab kreatsionismi
Kas kuusepuu, mida te võib-olla praegugi akna taga näete, on siia ilma tekkinud evolutsioonilise arengu teel või on selle kuju ja kasvu suunanud looja käsi? Kerge küsida, kuid raske vastata. Kui see üldse vastatav ongi. Putukas, kes kuuseoksal oma asju ajab, selle üle pead arvatavasti ei vaeva. Ka inimesed, kes puust mööda kõmbivad, mitte. Kuid teisele hulgale inimestele läheb see küsimus ja sellele vastamise viis vägagi korda.
Presidendi kaitse all
Augusti esimesel päeval võttis USA president George Bush sõna maailma loomise asjus. Ta kinnitas, et nii evolutsiooni kui intelligentset disaini tuleks USA koolides korralikult õpetada. Teadlased ja teadustoimetajad reageerisid sellele viivitamatult. Neid kannustas kartus, et selline võrdsustamine asetab intelligentse disaini teaduse pjedestaalile. “President segab teaduse ja usu, asetades koolilapsed riski alla,” kuulutab Ameerika Geofüüsika Ühingu teade. “Olge kindlad, et tegu pole rünnakuga evolutsioonile, vaid teadusele,” ütles Ohio ülikooli füüsik Lawrence Krauss. Tema arust peaksid teadlased olema evangelistid, kes seletavad, mis on teadus ja millised on teaduse piirid.
Niisiis on tuha all lõõmanud söed jälle lõkkele löönud. Ameerika Ühendriikides pole unustatud 80 aasta tagust kohtuprotsessi, kus Tennessee kooliõpetaja John Scopes tunnistati süüdi, kuna ta õpetas lastele Darwini õpetust, et inimesel ja ahvil olid ühised esivanemad. “Ahviprotsessina” kuulsaks saanud kohtulahend on USA-s siiani silme ees ja evolutsiooniliste ideede õpetamine koolides nii mõneski osariigis raskendatud. Sajanditagune kreatsionism ehk siis loomisõpetus kuulutas, et maailm loodi koos ja ühekorraga, nii nagu piiblis kirjas. Oli ka täpsemalt välja rehkendatud, millal see toimus, nii nagu näiteks pakkus 17. sajandi Inglise piiskop James Ussher – 23. oktoobril aastal 4004 enne Kristust. Uue Maa kreatsionistid toetavad seda ajaarvamist tänini. Vana Maa kreatsionistid aga asetavad Maa loomise 4,5 miljardi aasta tagusesse aega, väites, et need kuus päeva, mille jooksul piibli järgi maailm loodi, olid pikemad kui 24 tundi, kestes tuhandeid ja võib-olla isegi miljoneid aastaid.
Looja pole Suur Sell
Nüüdseks on USA ülemkohus teinud võimatuks õpetada riigi poolt rahastatud koolides jumalikku loomist teaduse sildi all. Kuid kreatsionistidel jätkub nuppu ning nad on leiutanud ID – “intelligentse disaini” – ehk siis aruka kujundamise. Nende sõnul on see darvinismi teaduslik alternatiiv. ID on juba muutnud viisi, kuidas teadust paljudes USA koolides, muuseumides, loomaaedades ja rahvusparkides esitatakse. Teadlaste kinnitusel määratlevad kreatsionistid nüüd teaduse ümber, sisendades sinna ka üleloomulikke selgitusi. Pennsylvaniast on tuua näide, kus koolijuhatus otsustas, et riiklikud standardid “sunnivad õpilasi õppima Darwini evolutsiooniteooriat, mis pole fakt ja mille üksikute osade kohta pole tõendusmaterjali”. Otsustati, et igas klassitoas peab olema 50 ID õpikut.
Selle aasta jaanuariks oli 13 USA osariigis vastu võetud kokku 18 seadusandlikku akti või parandust loomisõpetuse moodsa suuna kasuks, mis on kaks korda enam kui tavaliselt.
ID toetajad väidavad, et on täiesti võimalik leida teaduslikke tõendeid disaineritöö kohta looduses. Kuid kes siis see disainer on? “Me ei pea temale mõtlema kui Suurele Sellile taevast,” ütleb matemaatik ja ID-kuulutaja William Dembski, kes on ka kaastöötaja Discovery Institute’is, mis Seattle’is tegutseb ja intelligentset disaini propageerib. Ta selgitab ID mõtet kui teadusprogrammi, mis peaks aitama mõista “üldist üleloomulikku intelligentsi”. ID pooldajad tunnistavad ka evolutsiooni mõningast rolli – näiteks antibiootikumidele vastupidavuse tekkes. Paljud neist on ka seda meelt, et kõik organismid tekkisid ühest eellasest – mida kreatsionistid ei tunnista. Kuid darvinism postuleerib juhuslike mutatsioonide ja loodusliku valiku määravat osa elu tekkes ja arengus, ID aga eitab seda. Vähemalt osa elust on nende arust tekkinud eesmärgipärase disaini teel.
Fundamentalismi ideoloogia
Fundamentalistid esitavad darviniste kui kultuurieliidiks pürgijaid, kellel pole Ameerika ühiskonnaga kokkupuudet. Nad rõhuvad ausa mängu põhimõttele – tuleb õpetada mõlemat õpetust.
Euroopas on kreatsionismil vähe kultuurilist mõju. Siiski on mõneski Briti erakoolis see vaateviis kanda kinnitamas. Ja eelmise aasta septembris keelati Serbias mõneks ajaks darvinismi õpetamine koolides. Keeld lõppes, kui nii teadlased kui ka mõned ortodoksi piiskopid selle vastu astusid. Hollandis õpetatakse mõnes erakoolis kreatsionismi, tugev on see liikumine ka Türgis, kus evolutsiooni ideede õpetajaid on korduvalt ähvardatud. Pakistani ülikoolides evolutsionismi ei õpetata.
Võib-olla ei kujuta endast ohtu mitte kreatsionism iseendast, vaid sellega kaasnev teaduse politiseerumine. Fundamentalistid, keda Bush toetab, on kummalisel kombel maailma loomise suhtes sama meelt kui fundamentalistid, kellega Bush Iraagis võitleb. Kui asja on võimalik kirjeldada lihtsalt, siis tuleb seda kirjeldada lihtsalt. Mis aga on lihtsam – kas iseeneseslik evolutsioon või areng, mis toimub suunava näpu juhtimisel?
