Iisraeli ja Palestiina vahel algasid taas kord rahuläbirääkimised
Kui jutt käib kaheriigi-lisest lahendusest, on probleemiks ikka piirid, pealinn, põgenikud.
Ka Barack Obama jõudis viimaks selleni, millega on juba aasta-kümneid tegelenud iga USA president – Iisraeli-Palestiina rahuläbirääkimiste vahendamiseni. Ja seda, nagu ikka, sõnades lootusrikkalt, tegelikult aga erimeelsuste püsimise olukorras.
Piiride osas on Iisraeli praegune valitsus eesotsas Benjamin Netanyahuga valmis loobuma osast aladest Läänekaldal, mille Iisrael hõivas 1967. aasta sõjas. Piir tuleb aga tõmmata nii, et Iisraelile jääb Jeruusalemm ja peamised juudi asundused Läänekaldal.
Jeruusalemma küsimus
Palestiina omavalitsuse presidendi Mahmoud Abbasi põhiseisukohaks on, et kogu 1967. aastal okupeeritud ala kuulub tulevasele Palestiina riigile, kuid läbi võib rääkida ja leppida kokku nii-öelda maadevahetuses.
Pealinna – milleks Iisrael peab muidugi Jeruusalemma, kuigi sel pole rahvusvahelist tunnustust – ei ole Iisrael valmis jagama. Varasematel läbirääkimistel on kombatud siiski mitmetes rahuplaanides pakutud variante, nagu näiteks vanalinna eristaatus. Palestiina soovib oma pealinnaks Ida-Jeruusalemma, mis kuni 1967. aastani oli Jordaania kontrolli all.
Põgenike osas ei nõustu Iisrael hõivatud aladelt pagenud palestiinlaste naasmisega. Palestiina nõuab naasmisõigust, kuid on paljude vaatlejate arvates nõus ka vaid sümboolse arvu põgenike naasmise ja kompensatsiooniga.
 |
  |
 |
