Haider – tont või inglike

Lõppeval nädalal Austriale enneolematult palju pahandust kaela toonud Jörg Haider on mitmepalgeline ja vastuoluline mees – maailm nimetab teda paremäärmuslaseks, keda tuleb karta, austerlased armastavad teda ja ootavad talt kõigi probleemide lahendamist.

Nädala eest 50-aastaseks saanud Haideri puhul ongi iseloomulik seinast-seina suhtumine temasse. Kuidas on võimalik, et Euroopa Liit peab tema juhitava Vabadusliidu pääsemist valitsusse sedavõrd ohtlikuks, et katkestab Austriaga suhted, suurem osa austerlasi aga "armub" temasse iga päevaga üha enam?

Kirju lind

Austerlased kutsuvad teda armsasti "Jörgliks" ja "Robin Hoodiks", Iisrael aga "hundiks lambanahas". Austria moodne muinasjutt pajatab, et lõpuks sündis Alpidemaal mees, kes räägib ausat juttu ja on nii vapper, et vastaste vaen teda vaid innustab. Euroliidu muinasjutt räägib aga, et taas on üks Euroopa rahvas valinud endale etteotsa Hitleri, kelle võimulepääsu tuleb iga hinna eest takistada, hoolimata sellest, et Haider ise valitsusse kuuluda ei kavatsegi. Haiderile ei taheta anda või-malust, kuigi veelgi suurem on võimalus, et valitsusse kuuludes Vabadusliit eba-õnnestub ning kaotab võimu ja populaarsuse. Surveavaldused aga aina kasvatavad Haideri populaarsust.

Haideril on väga palju nägusid, ta on nagu üks kirju lind. Ei ole ta pruun, ega ka sinine (Vabadusliidu parteivärv) või punane. Samas on ta veidi pruun, veidi sinine ja veidi punane. Ta on suurmaaomanik, kes võitleb talumeeste hea käekäigu eest, Porsche-fänn, kes kaitseb niinimetatud väikeseid inimesi, neoliberaalne majandusteoreetik, kes tahab üles ehitada sotsiaalriiki. Haideri elektrihinna langust ja töökohtade loomist lubavaid ütlusi arvestades võiks teda nimetada niisama hästi parempopulistiks kui ka vasakpopulistiks. 3. oktoobri valimistel toetas teda 47 protsenti töölistest ja tema poolt hääletati eel-kõige reformidelootuses.

Kindlasti on Haider osav poliitik, kes oskab rahvale meeldida ja seepärast peavad paljud politoloogid teda ka ohtlikuks. Alati päevitunud näoga sportlik Haider võib olla sarmikas, et meelitada enda poole naiste hääli, ta võib pröögata õllekas ja kiruda välismaalasi, kui veidi jokkis mehepurikad seda kuulda tahavad. Ta lubab pudrumägesid kõigile. Austria ajaleht Die Presse kirjutas, et oma esinemistega seljatab Haider professionaalsed näitlejad, nooruses olevat ta tahtnudki näitlejaks saada. Talle meeldib poseerida ja see õnnestub tal nii Versace ja Bossi ülikonnas kui ka jahimeheriietes, liibuvas kos-tüümis benji-hüppeid sooritades või lühikestes pükstes maratonil silgates.

Haider on maailmas kardetud just oma kunagiste, enamasti kümne aasta taguste ütluste poolest, mille eest ta on ka vabandanud. Endisi SS-lasi nimetas ta tugeva iseloomuga meesteks ja nõudis neile suuremat pensioni, ka on ta imetlenud natsiaegset tööpoliitikat ja soovinud immigratsiooni peatamist. Juudid kardavad Haiderit väga, mullu novembris nõudsid nad koguni Haideri mittelubamist New Yorgi maratonile, mis viis läbi linnaosa, kus elab palju holokausti ohvrite omakseid.

Tuhast tõusnud

Vabadusliit peab valitsusse pääsemise eest tänama üksnes Haiderit, sest 1986. aastal, mil Haider väikese put-shiga partei juhtimise enda kanda võttis, oli parteil toetajaid vaid viis protsenti, mullu oktoobris toimunud valimistel juba 27 protsenti.

Mitmed Saksa ajalehed on hoiatanud Haideri alahindamise eest. Tema partei juured on siiski natsionaalsotsialistliku värvinguga, sest partei kasvas välja ühen-dusest, kuhu kuulusid endised natsionaalsotsialistid. Vabadusliitu kuulus juba ka Haideri natsiminevikuga isa, kes oli ametilt kingsepp.

Raha saab juristiharidusega Haider maavaldustest Lõuna-Kärntenis, mille pärandas talle emapoolne onu. Valdusi majandab Haideri naine Claudia, kellega tollel Austria hetke kuulsaimal poliitikul on kaks tütart.

Austria sai riskilembese kantsleri

Austria konservatiivide liider Wolfgang Schüs-sel on lõpuks saavutanud oma eluunistuse – pääseda kantsleritoolile. Kuid võidu magus maitse võib kiiresti mõruks minna.

Olles viis aastat sotsiaaldemokraatidest kantslerite valitsustes teist viiulit mänginud, asub 54-aastane Rahvapartei liider nüüd juhtima koos parempoolse Vabadusliiduga moodustatud koalitsiooni, mis on rahvusvahelises üldsuses ägeda kriitikatormi põhjustanud. Vaevalt oleks Schüssel osanud kujutleda, et kantslerina tuleb tal vaeva näha maailma veenmiseks, et Austria on stabiilne demokraatiamaa ja mitte ksenofoobsete neonatside pesa. Võitlejahingega karjääripoliitik Schüssel vajab tõelist visadust, et oma ametiajale hoogu sisse saada. Valitsuse moodustamine poliitilise paaria Haideriga on Schüsseli karjääri riskantseim samm. Kuid ta ei riskeeri esimest korda. Enne 1999. aasta oktoobrikuu üldvalimisi, kui Rahvaparteil küsitlustes üsna halvasti läks, teatas Schüssel, et tema partei läheb opositsiooni, kui kolmandaks tuleb. See risk paistis end ära tasuvat. Rahvapartei sai 27 protsenti häältest, rohkem kui küsitlused olid ennustanud, ja sama palju parlamendikohti kui Vabadusliit. Vahe oli vaid 415 häält, aga Rahva-partei kukkus kolmandaks. Schüssel pidas siiski koalitsioonikõnelusi sotsiaaldemokraatidega ja astus siis liitu Vabadusliiduga. 13 aastat kestnud koalitsioonis sotsidega töötas ta algul majandusministri, hiljem välisministri-na. 1997 sattus Schüssel

skandaali, kui ajakirjanikud väitsid, et kuulsid, kuidas ta Saksa keskpanga presidenti Hans Tietmeyerit "tõeliseks

seaks" nimetas.

Reuters/BNS