Guardian: Soome massimõrva juured on vägivaldses meeskultuuris

„Koolitulistamiste põhjusi otsides osutavad teadlased Soomes levinud koduvägivallale ja enesetappude suurele arvule,“ kirjutab Dutton Guardiani arvamusloos.

„Kui korrespondent Robert Boyes julges sellele möödunud aastal Jokela koolitulistamise järel oma artiklis osutada, siis vihastasid soomlased tema artikli väidetava „tundetuse“ ja „stereotüübistamise“ peale. Kultuuri mõistmisel on elutähtis olla hoolikas ja seda eriti siis, kui tegu on kultuuriga, mida erinevad eksperdid on „häbi kultuuriks“ nimetanud ja mis on võõraste hinnangute suhtes eriti tundlik,“ kirjutab Dutton.


Dutton märgib, et Soomet kujutatakse tavaliselt kas metsaparadiisi või sünge metsiku paigana, millega kaasnevad alkoholist põhjustatud enesetapud. Mõlemad portreteeringud on absurdsed, leiab britt. „Kuid statistiliselt on tõsi, et Soome mehed on suhteliselt vägivaldsed.“

Soome sotsioloog Johanna Kantola andmetel on Soomes Lääne-Euroopa kõrgeim koduvägivalla tase: 40% naisi on kogenud oma meeste rasket kätt. Soomele keskendunud ajaloolane Anthony Upton toetab seda seisukohta märkides, et 19. sajandil peeti Soomet kaks-kolm korda vägivaldsemaks kui Lääne-Euroopa riike.

„Kurikuulus Soome enesetapuproleem – ka üks vägivalla vorme – on peamiselt mehi puudutav fenomen,“ kirjutab Dutton. 2003. aastal oli 21 surma sajast tuhandest enesetapud. Meestel oli 100 000 surma kohta 31,9 enesetappu, naistel vaid 9,8.

 „Paljud soomlased on harjunud enesetappude põhjuseks nimetama seda, et Soome mehed ei suuda oma tundeid väljendada," osutab Dutton ja vahendab mõnede soomlaste arvamusi.

„Kui mees räägib palju, siis peetakse teda naiselikuks. Soomlane olla tähendab olla väga mehelik, sa ei tohi oma probleemidest rääkida,“ selgitas üks Helsingi õpetaja. „Meil nagu poleks vahendeid oma probleemide sõnadega lahendamiseks, kuid me oleme sügaval sisimas kirglikud ja vahel see purskab välja.“

Üks Lõuna-Soome pensionär leiab aga seda, et vägivald tuleneb Soome meeste varjatud agressiivsusest.
Turvamees Põhja-Soomest arvab: „Soome meestel on see vägivaldne, kirglik pool, mida nad kogu aeg alla suruvad.“

Kosmeetik Helsingist usub: Soome mehed on väga armukadedad ja neil ei ole enesekindlust.

„Paljud soomlased leidsid, et üksi olla tahtmine on Soomes sotsiaalselt aktsepteeritav – üksildaste inimeste puhul arvataksegi sageli, et nad tahavad omaette olla,“ kirjutab Dutton.

Soome-ekspert Tarja Laine sõnul tuleb soomlaste madal enesehinnang lausa riiklikult madalast enesehinnangust, mis omakorda tuleb sellest, et Soomet valitses algul Rootsi, siis Venemaa, seejärel oldi jälle Rootsist sõltuvad ja hiljem ebameeldivas koostöös Nõukogude liiduga. Laine osutab riiklikult madala eneseteadvuse põhjustena ka vagadusliikumistele.

Emotsioonitu ja karm olemine oli staatuse saavutamiseks oluline, kuid teine tähtis osa rahvuslikus enesehinnangus on haridus, leiab Dutton. Paljud Soome teadlased on nõus, et haridus on Soome ühiskonnas oma koha leidmiseks eluliselt oluline. See paneb noored inimesed tugeva surve alla: ülikoolidesse on raske sisse saada ja need, kes selleks suutmatud, lähevad ametikooli – sellistesse, nagu Kauhajoki.

Duttoni andmetel peetakse selliseid noori veidi alaväärtuslikeks ja neid hüütakse soome keeles „amideks“, sõna, mis Duttoni selgitust mööda osutab madalale haridustasemele ja „maitsetutele tarbimisvalikutele“.

„On palju põhjusi, miks Soomet tabas kahe aasta jooksul kaks koolimõrva, kuid see peaks meid vähemasti mõtlema panema, kas Soome kultuuris on midagi, mis neid seletab,“ kirjutab Dutton lõpetuseks.