Gruusia tappis Abhaasias kaks Vene ohvitseri

 Oma kõnes ÜRO peaassambleel viitas Mihheil Saakašvili eelmise nädala vahejuhtumile, kus Gruusia vägedel läks korda tappa kaks Kodori orus väidetavalt Abhaasia separatiste välja õpetanud Vene ohvitseri.

“Peab vaid imestama, mida tegi Vene armee alampolkovnik Gruusia metsades, organiseerides ja juhtides terrorimissioonil olevat relvastatud rühmitust,” märkis ta. “Küsiksin oma Vene sõpradelt: kas teil pole piisavalt territooriumi? Kas Venemaal pole küllalt metsa, et Vene ohvitserid ei peaks surema Gruusias?”

Järjekordne vahejuhtum

Ka Moskva ÜRO-esindaja Vitali Tšurkin kinnitas sõjaväelaste hukkumist. Tema sõnul oli tegemist aga hoopis instruktoritega, kes treenisid abhaase terrorismivastaseks võitluseks. Tšurkini kirjeldusel tapsid grusiinid nad nugade ja laskudega pähe.

Vene ohvitseride surm oli viimane vahejuhtum tervest hulgast intsidentidest, mille pärast Gruusia süüdistab Venemaad otseselt Abhaasia separatistide toetamises ja pingete õhutamises. Augustis heitis väidetavalt Venemaalt tulnud lennuk Gruusia territooriumile raketi – ehkki asja uurinud OSCE viimaks kindlat süüdlast ei nimetanud.

Ent järjest tulisemaks läheb konflikt ka teises Gruusiast lahku löönud piirkonnas Lõuna-Osseetias. Kolmapäeval avas pealtnägijate kirjeldusel keegi seal ägeda mortiiritule. Keskvõim ja mässulised süüdistavad tulistamises teineteist.

Gruusia president on lubanud võtta separatistlikud piirkonnad tagasi keskvõimu kontrolli alla. Üks osa Saakašvili taktikast on poliitiline – nii on ta loonud Lõuna-Osseetias paralleelvalitsuse Tbilisi-sõbraliku osseedi Dmitri Sanokajevi juhtimisel.

Ent samal ajal pingutab Gruusia muskleid ka sõjaliselt. Kolmapäeval kiitis parlament heaks sõjaliste kulutuste suurendamise enam kui veerandi võrra. Nüüd haaravad SKT-st üle seitsme protsendi võtvad kaitsekulutused suurima sektori riigieelarvest.

Varem andsid seadusandjad “välisohule” viidates oma heakskiidu armee suurendamiseks 28 000-lt 32 000 meheni.

Sellega ületavad Gruusia sõjajõud juba kahekordselt piiri, mida USA välisministeeriumi eksperdid pidasid Tbilisi tellimusel tehtud soovituses optimaalseks. Lisaks hakkas märtsist kehtima nõue, et kõik teenistuskõlblikud mehed peavad iga kahe aasta järel tegema läbi 18-päevased kordusõppused.

Enda kinnitusel ei ole Tbilisil kavas kasutada separatistlike alade taasliitmiseks jõudu. Samas olid endise kaitseministri Irakli Okruašvili väitel mullu tehtud juba kõik ettevalmistused, et Lõuna-Osseetia pealinn Tshinvali kiire operatsiooniga vallutada. President Mihheil Saakašvili olevat aga viimasel hetkel ootamatult rünnakukäsu tühistanud.

Riigipead süüdistatakse mõrvades

•• Gruusia endine kaitseminister Irakli Okruašvili esitles end kolmapäeval uue opositsioonijõuna – ja tegi seda aplombiga. Mehe kinnitusel oli president Saakašvili andnud talle omal ajal mitu korraldust tappa tuntud ärimehi. Ka viitas ta kaudsemalt võimude seotusele endise peaministri Zurab Žvania surmaga.

•• “Saakašvili kõik piirid ületanud valitsemisstiil on muutnud ebamoraalsuse, ebaõigluse, rõhumise ning mõrvad – ma rõhutaksin: mõrvad – elustiiliks,” süüdistas ta pressikonverentsil.

•• Kinnitamata andmetel laskis Saakašvili Okruašvili ameeriklaste nõudmisel lahti just tema kontrollimatute avalduste pärast.

•• Valitsuspartei liikmed hindasid oma kommentaarides Okruašvili ütlemisi “hüsteerilisteks” ja “reeturlikeks”.

•• Samal päeval alustasid võimud tema vastu maksupettuste süüdistusel kriminaaluurimist. Lisaks pannakse endisele kaitseministrile süüks, nagu pressinuks ta ühelt ärimehelt madala hinna eest välja mobiilsideoperaatori Geocell osakuid.