Gröönimaal toimus kummaline ja ulatuslik jääkatte sulamine

Gröönimaad kattev jääkiht sulas sel kuul mõne päeva jooksul ulatuslikumalt kui kunagi varem ligi 40 aasta jooksul, mil seda on satelliitide abil jälgitud. See selgus sõltumatute mõõtmiste tulemustest, mida on analüüsinud USA kosmoseagentuuri NASA ja ülikoolide teadlased.

Keskmiselt umbes pool Gröönimaad katva jää pinnast sulab mõnevõrra igal suvel. Ka selle aasta juuli alguseks oli sulanud 40 protsenti pinnast, kuid seejärel hakkas sulapiirkond äkitselt laienema – kõigest nelja päevaga 97 protsendini jääkattest, alates ranniku lähedal olevatest äärtest kuni jääkihi keskpiirkonnani, kus selle paksus on kolm kilomeetrit. Seni oli satelliitidel tuvastatud kõige suurem sulaala 55 protsenti Gröönimaa jääkihist.

„See oli nii erakordne, et ma algul seadsin tulemuse kahtluse alla: oli see tõesti nii või oli tegemist andmeveaga?” ütles AFP-le NASA teadlane Son Nghiem. Tema sõnul tuvastati ulatuslik sulapiirkond India kosmoseagentuuri satelliidi 12. juulil kogutud andmete põhjal ja hiljem kinnitasid kõigest nelja päeva jooksul toimunud sulaala suurt laienemist ka teistelt satelliitidelt saadud andmed.

Ebatavaliselt ulatuslik sulamine on taas esile tõstnud tõusvate temperatuuride mõju Arktikale. Gröönimaa kohale on saabunud ebatavaliselt palju sooja õhku. „Üle Gröönimaa jäävälja käis sõna otseses mõttes kuumalaine, mis pani jää sulama,” ütles AP-le NASA-s jääuuringutega tegelev Tom Wagner. Ta lisas, et pole teada, kui palju jääd ära sulas, suurem osa sulapiirkonnast külmuvat taas.

„Kui me näeme sulamist kohtades, kus seda pole varem täheldatud või vähemasti pikka aega täheldatud, siis tuleb tahtmine maha istuda ja küsida, mis küll toimub,” mõtiskles NASA teadlane Waleed Abdalati.

Uurijate sõnul on liiga vara seostada vastseid jääkihi ulatusliku sulamise andmeid laiemalt kliima soojenemisega. Kui satelliidid dokumenteerivad sama intensiivset sulamist ka augustis ja järgmisel suvel, tuleb hakata mõtlema, et see on seotud ülemaailmse kliima soojenemisega, praegu ei osata seda veel öelda, kommenteeris NASA Goddardi kosmoselendude keskuse vanemteadur Dorothy Hall.

Dartmouthi kolledži professor Kaitlin Keegan ütles, et Kesk-Gröönimaalt, jääkatte kõige paksema ja ühtlasi Gröönimaa kõige külmema ja kõrgema koha lähedalt võetud proovid osutavad, et sellist sulamist pole olnud alates 1889. aastast.

Sulamine võib kiireneda

„Kõrgeimast kohast võetud jääproovid näitavad, et seda tüüpi sulamisi tuleb keskmiselt ette umbes iga 150 aasta tagant. Kuna viimane toimus 1889. aastal, toimub praegune täpselt õigel ajal,” ütles Goddardi liustiku-uurija Lora Koenig, kes kuulub satelliidiandmeid uurivasse meeskonda. „Aga kui me märkame endiselt sellist sulamist ka järgmistel aastatel, tekitab see muret.”

Wagner ja ka teised teadlased lisasid, et kuna ulatuslikke jääpinna sulamisi on Gröönimaal varemgi esinenud, ei saa nad veel kindlalt teada anda, kas praegune sulamine on haruldane või loomulik sündmus. Seega ei ole võimalik öelda, kas sulamine on tingitud inimtekkelisest üleilmsest kliima soojenemisest. Kindel on aga see, et Gröönimaa jääkatte ääred on selle tõttu õhenenud.

Ohio osariigi ülikooli geograafiaprofessor Jason Box on hoiatanud oma teadustöödes, et sealse jääkatte sulamine on vähendanud selle võimet päikesevalgust tagasi peegeldada, mis võib omakorda sulamist kiirendada.Tavatult soeEile oli Gröönimaal kohati 20 kraadi sooja

Sel aastal on suvi Gröönimaal olnud tavatult soe. Põhjuseks on sagedased kõrgrõhkkonnad, mis on jäänud pidama saare piirkonda. See on toonud kaasa selge päikesepaistelise ilma ja seega ka lume ja jää sulamise, selgitas Georgia ülikooli klimatoloog Thomas Mote. Ta võrdles õhumasse Gröönimaa kohal samasuguste kõrgrõhkkondadega Ameerika Kesk-Lääne piirkonnas, kus sel suvel on esinenud rekordeid murdvaid kuumakraade.

Turismiportaali greenland.com andmeil olid eilsed temperatuurid rohkem kui 2,2 ruutkilomeetri suuruse saare eri kohtades 2–20 kraadini. Pealinnas Nuukis oli 13 kraadi. Lähipäevade prognoos lubab aga temperatuuri alanemist.

Äsja Gröönimaalt kolmenädalaselt uurimisretkelt naasnud Ohio ülikooli jääteadlane Jason Box rääkis, et ta vahetas tavapärase külmailmariietuse lihtsast puuvillasest riidest pükste vastu, mida ta tavaliselt Nevadas kannab. „Oli soe ja päikeseline ja kõik kohalikud õhkasid, et kui palju ikka päikest on.”

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis