Eurot näha me ei taha – teeme endale ise oma raha!

Nõukogude Liidu lagunemise ajal oli puudus kõigest ja mingil hetkel lõppes otsa ka raha. Lihtsalt neidsamu, kiiresti väärtust kaotavaid rublasid polnud enam saada ning siis võttiski Tartu linn kasutusele oma, Tartu raha.

Ajal, mil Eestigi igatseb liituda Euroopa Liidu ühisrahaga, EL sularahapuuduses ei siple. Ometi kannab üha enam sakslasi euro kõrval rahakotis märksa omapärasemaid rahatähti. Nii mitmedki poed, juuksurid ja kinod võtavad lisaks eurole sõltuvalt piirkonnast rõõmuga vastu chiemgauer’eid, urstromtaler’eid, landmark’e või kirschblüte’sid.

Saksa alternatiivvaluuta assotsiatsioon Regiogeld väitis International Herald Tribune’ile, et Saksamaal, Austrias ja ·veitsis on välja antud juba 21 tüüpi rahatähti. Peagi võib neid olla üle kolmekümne rohkem. Samasuguseid eksperimente korraldatakse ka näiteks Taanis, Itaalias, ·otimaal ja Hispaanias.

Peapõhjus, miks inimesed eelistavad suure ja ühtse raha asemel väikest ja kohalikku, on kohaliku elu toetamine. “Raha, mida me kasutame, jääb siia piirkonda,” selgitas BBC-le juveliir Gerfried Kliems. “Kui ma võtan urstromtaler’i oma poes vastu, pean mõtlema, kuidas kohalikke rahatähti kulutada. Nii tunnen varsti kõiki, kes selles projektis osalevad, ning pärast on hea olla.”

Aitab kohalikku majandust

Kohaliku raha armastajad rõhutavad, et vähemalt sümboolselt aitab see seista vastu üleilmastumisele. Kuna suured kaubandusketid krimpsutavad alternatiivvaluuta peale nina, kulutavad inimesed seda väiksemates poodides, toetades nii kohalikku majandust.

Põhimõtteliselt murravad nad Euroopa keskpanga sularaha väljastamise monopoli. Mitu neist peab ka sihilikult õhutama kiiremat tarbimist, kuna kasutamata jäädes hakkab nende väärtus vähenema.

Kohaliku raha idee autoriks peetakse Saksa majandusteoreetikut Silvio Geselli, kelle väitel koormab pangas seisev raha majandust.

Geselli seisukoha järgi peaks sularaha muutuma seda väärtusetumaks, mida kauem seda hoitakse. Teisisõnu peaks sukasäärde kogumise asemel raha kiiresti kulutama.

Geselli mõtetest said innustust ka chiemgauer’i väljalaskjad. Nende rahatähtedel on peal väljaandmiskuupäev ning iga kvartaliga väheneb valuuta väärtus kaks protsenti.

Siiani on riigivõimud ning keskpangad suhtunud oma monopoli õõnestamisse küllalt ükskõikselt. Bundesbank kinnitas ajalehele, et kohalik raha on legaalne, juhul kui ta ei meenuta kujult liiga palju eurot. Keskpank käsitleb neid samamoodi nagu näiteks söögitalonge, mida mõnel pool asutused oma töötajatele jagavad.

Esialgu euro hoidjatel paanikaks põhjust pole – hinnangute järgi ringleb Saksamaal kohalikke rahatähti vaid 200 000 euro väärtuses. Euroraha on käibel aga sadu miljardeid.