25.10.2012, 04:30

Eurosanktsioonid Vene ametnikele tuleksid Eesti jaoks väga hapral ajal

Europarlament nõuab inimõigustega pahuksis Venemaa ametnikele viisakeelu kehtestamist.

Venemaa inimõigused on Kristiina Ojulandile südameasi. Augusti lõpus arutas ta neid Vene opositsiooni ühe juhi Garri Kasparoviga.

FOTO: Foto: Eva Ligi

Esmaspäeva õhtul võttis europarlament vastu tükk aega menetletud resolutsiooni, mis kutsub liikmesriike kehtestama otseseid sanktsioone Venemaa ametiisikutele, kes olid seotud 2009. aastal jubeda kohtlemise tõttu vanglas surnud advokaat Sergei Magnitski juhtumiga.

Euroopa esinduskogu väliskomisjoni initsiatiivi juhtis raportöörina Eesti eurosaadik Kristiina Ojuland. Parlamendi resolutsioon ei tähenda veel viisakeeldude ametlikku sisseseadmist, ettepaneku peavad omalt poolt heaks kiitma EL-i välisministrid, kelle kompetentsi üleeuroopaliste sanktsioonide kehtestamine kuulub.

See tähendab, et ka Eesti valitsusel võib peagi tekkida vajadus otsustada, kas toetatakse Venemaa inimõiguste kehvale olukorrale tähelepanu juhtivate sanktsioonide rakendamist. Samal ajal tahetakse teisest küljest just saavutada idanaabriga teineteisemõistmist piirilepingu asjus.

Ojuland selgitas eile, et pärast üleskutse Euroopa Parlamendis heakskiitmist peab Euroopa Liidu kõrge välispoliitika esindaja Catherine Ashton esitama asja otsustamiseks liikmesriikide välisministritele. „Loodan, et välisasjade nõukogu võiks jõuda [asja arutamiseni] järgmise aasta alguses,” ütles Ojuland eile. Mitme EL-i liikmesriigi parlament on kas juba arutanud või parajasti arutab Magnitski kaasusest tulenevaid üleskutseid. Ettepanek on menetlemisel ka USA kongressis. Ühtlasi jäi Ojuland suhteliselt tagasihoidlikuks, kui jutuks tuli europarlamendi toetuse pälvinud üleeuroopaliste sanktsioonide elluviimise realistlikkus.

Kommenteeri Loe kommentaare