Europarlament tahab Birma munkade kaitseks Hiina olümpiat boikottida

Europarlamendi asepresident Edward McMillan-Scott on valmis esitama ametliku boikotipalve eesistujamaale Portugalile ja Suurbritannia peaministrile Gordon Brownile, kirjutab EUObserver.

„Europarlamendi konsensus on, et Hiina on võti. Hiina on Birma nukujuht,” selgitas McMillan-Scott.

„Olümpiamängud on meie ainus tõeline võimalus sundida Hiinat tegutsema. Tsiviliseeritud maailm peab tõsiselt kaaluma Hiina mõjutamist, et edastada selge sõnum sellest, et selline inimõiguste rikkumine ei ole vastuvõetav.”

Birma ametlikel andmetel on protestide mahasurumise käigus tapetud üheksa inimest, kuid Birmas asuvate eri riikide diplomaatide andmetel on tapetute arv tõenäoliselt palju suurem.

Rahvusvaheline üldsus on Birmas toimuva hukka mõistnud ja püüab avaldada survet Hiinale, et see riik midagi tõsist ette võtaks.

Ka USA president on sõna võtnud. „Igal tsiviliseeritud rahval on vastutus seista brutaalse sõjaväerežiimi all kannatavate inimeste eest,” ütles Bush.

Peking on üks Birma vähestest liitlastest ja pole siiani hoolimata rahvusvahelisest survest nõustunud Birmas toimuvat hukka mõistma. Eile teatas Hiina siiski, et kutsus Birmat üles vaoshoitusele.

Euroopa parlamendi enamus hääletas eile ülekaalukalt (563 poolt, 3 vastu) resolutsiooni poolt, millega kutsutakse rahvusvahelist kogukonda üles valmistuma majandussanktsioonide kehtestamiseks juhul, kui Birma ei allu rahvusvahelisele survele. 

Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide fraktsiooni liige Tunne Kelam: "Toetan täielikult meie fraktsiooni esimehe Joseph Dauli avaldust. Birma juhtum ei ole esimene, kus kaks ÜRO julgeolekunõukogu alalist liiget Hiina ja Venemaa on sisuliselt takistanud selliste abinõude rakendamist, mis diktaatoritele reaalselt mõju avaldaksid. Oleme seda kogenud Iraani, Kosovo ja mitmete teiste näidete najal."

"Hiina võimude selline käitumine rahvusvahelisel areenil ja diktatuuri edasisel kindlustamisel Hiinas endas püstitab õigustatud küsimuse, kas olümpiamängude korraldamine Hiinas muutub rohkem selle riigi propagandaürituseks kui olümpiamängude elluviimiseks. Sama kahtlusevari kerkib Venemaa arenguid silmas pidades ka Sotši olümpiamägude üle," lisas Kelam.

EOK: Eesti läheb olümpiale igal juhul

Eesti Olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise ei pidanud poliitika tungimist olümpialiikumisse õigeks: "Sportlased on aastaid valmistanud ühtseks rõõmupeoks, mida olümpia on. Meie seisukoht on, et sportlased ei tohiks poliitiliste hetkesuundade tõttu kannatada ning ma arvan, et ükski 205-st olümpiakomiteest ei kavatse selle üleskutsega kaasa minna."

Tõnise tuletas meelde 1976. kuni 1984. aastani olümpialiikumist tabanud boikotilainet, mille põhjustatust löögist toibumine võttis aastaid.

"EOK ja kõik olümpiakomiteed on autonoomsed organisatsioonid ning Euroopa Liit ega ka Eesti valitsus ei otsusta Eesti sportlaste osalemise üle olümpiamängudel," lisas Tõnise.