Euroliidu Galileo süsteem astub kandadele USA GPS-ile
2010. aastal peaks muutuma lihtsamaks Maa peal ja õhuruumis olevate inimeste ja esemete asukoha määramine, pealegi saab Galileod erinevalt rivaalitsevatest GPS-i ja Glonassi süsteemidest igal ajal moonutamata kasutada.
Uue süsteemiga peaks Euroopa Liit suutma murda USA monopoli, lisaks saavutab tsiviiltööstus seljavõidu sõjatööstuse üle. Galileo peab tagama suurema täpsuse kõikidele kasutajaile, kusjuures paranema peaks navigatsioonisüsteemid ennekõike polaaraladel ja ka Skandinaavias.
Galileo töölehakkamine tähendab navigeerimis- ja positsioneerimissüsteemide olulist paranemist. Kuigi seni on nähtud USA ja Venemaa sõjanduslike satelliitvõrkude ja Galileo vastandumist, peavad paljud asjatundjad võimalikuks, et Galileo, GPS ja Glonass hakkavad tulevikus toimimas üheskoos, võimaldades liiklust juhtida ja hädasolijaid leida ligi kaheksakümne satelliidi abil.
Pool sajandit ideearendust
Senine USA sõjaväe positsioneerimissüsteem GPS võimaldab Maal olevate esemete asukohta määrata viiemeetrise, müra eemaldamise korral isegi sentimeetrise täpsusega. Vene armee navigatsioonisputnikute süsteem Glonass piirdub esialgu vaid 55 meetri täpsusega, kusjuures maksimaaltäpsust pole avalikustatud. Galileo satelliidid võimaldavad igaühel enda asukohta määrata täpsusega neli meetrit ja äriklientidel isegi kümme sentimeetrit.
GPS-i süsteemi idee sündis juba 1957. aastal esimeste Nõu-kogude sputnikute signaali uurimisest, kuid esimese GPS-satelliidi läkitasid ameeriklased orbiidile 1978. aastal ning tööle hakkas võrgustik 1993. aastal. GPS-i puhul on olnud probleemiks selle sõjaline ja poliitiline sõltuvus ning satelliitide vananemine, mis sunnib neid järjest välja vahetama.
NSV Liit saatis esimesed Glonassi satelliidid orbiidile 1982. aastal, töökorda saadi süsteem 1995. aastal, kuid kogu võrgustik on ikka veel loomata.
Vajadus murda USA monopol
1999. aastal nelja riigi esitatud Galileo kavanditest kujunes Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kosmoseagentuuri ühisettevõtmine. Kuigi Galileo programmi algatamises on nähtud poliitilist jõukatsumist USA ja Euroopa Liidu vahel, on projektil ka majanduslikud kaalutlused.
Sõja korral on USA jätnud endale vabaduse GPS-signaal salastada ning veel Galileo projekti alustades 2000. aastal moonutas USA GPS-i signaali tavaklientidele. USA tõrksus oma monopoolse rolli kadumise suhtes lahendati kokkuleppega, mis võimaldab GPS-i ja Galileo signaale omavahel ühildada.
Galileo hakkab koosnema kuni 30 satelliidist, mis tiirlevad 23 kilomeetri kõrgusel, luues kogu maakera katva satelliitide võrgustiku. GPS-i 24 satelliiti teevad 20 kilomeetri kõrgusel Maale tiiru peale kaks korda päevas. Glonassi satelliidid tiirlevad veel kilomeeter madalamal, kuid Venemaa pole seni suutnud rahastusraskuste tõttu kõiki 24 satelliiti orbiidile lähetada.
USA hirm, et terroristid võiksid Galileo süsteemi enda huvides kasutada, on tänaseni jäänud põhjendamata. Samal ajal on globaalne äriidee leidnud arvukalt suursponsoreid – Hiina eelistas osalust Galileo programmis, India on pannud õla alla nii Galileo kui ka Glonassi süs-teemide valmisehitamisele.
