Erivajadustega inimestele isiklik abistaja 24 h

Stockholmi linna erivajadustega inimeste eest võitleja Riitta-Leena Karlssoni sõnul on igal inimesel õigus olla kodanik, mitte patsient, ning Rootsis töötatakse selle nimel, et võimalikult palju erivajadustega inimesi saaks asuda päris tööle ja ise ennast üleval pidada.
Üks näide selle kohta on Frida Köök: restoran Stockholmi äärelinnas Tenstas, kus töötavad vaimupuudega inimesed. Professionaalsete kokkadega koostööd tehes teenivad nad iseseisvalt palka.
2000. aastal otsustati Rootsis kaotada kõik institutsionaalsed erivajadustega inimeste hooldekodud. Nüüdsest võivad nad elada vaid kuni kuuekesi koos. “On oluline erinevus, kui su ukse peal on nimesilt ja sul on oma postkast. Nii et hooldaja koputab enne sisenemist uksele,” selgitas Karlsson.
16 aastat tagasi alustas tegevust ettevõte JAG (lühend sõnadest “võrdsus”, “tugi”, “kaasamine”), mille kaudu palkavad erivajadustega inimesed endale riigi ja kohalike omavalitsuste raha eest isiklikke abistajaid – keda nad saavad ka ise valida. Tänu abistajatele on neil võimalik elada omaette. Abistajad aga elavad ära palgast, mis nad selle töö eest saavad. “Igal inimesel on õigus olla mina,” ütles JAG-i juht Cecilia Blanck. Tema sõnul kaotati hooldekodude süsteem, kuna seal muutusid asutuse reeglid inimeste vajadustest tähtsamaks.
Eesti sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna juhataja Sirlis Sõmer-Kulli sõnul on ööpäevane nn üks ühele abistamise teenus liiga kallis, et seda Eestis rakendada ning lähitulevikus see võimalik pole. Praegu tasuvad isikliku abistaja teenuse eest kohalikud omavalitsused oma võimete järgi. Riik seda ei kompenseeri. Teenus seisneb enamasti abivajaja külastuses või tema saatmises väljaskäigul. “Muudame aga hooldekodusid väiksemaks ja kodusemaks,” lisas Sõmer-Kull. Samuti propageerib ministeerium tema sõnul tööandjate hulgas erivajadustega inimeste tööle võtmist. “Me peame samuti oluliseks võimalikult paljude inimeste tööturule aitamist,” kinnitas ta.