Elusalt maetud ehk Jõuluks koju

Põhja-Tšiilis Atacama kõrbes asuvas San José vasekaevanduses 5. augustil varingulõksu jäänud 33 kaevurit on õnnega koos, sest neil on 688 meetri sügavusel turvaline varjupaik. Kuid seda, mida nad elusalt maetutena üle elavad, võib tavainimene vaid ette kujutada.

Maapinnale edastatud videopilt näitas igatahes optimistlikult meelestatud mehi, keda ei paistnud kõigutavat ka teadmine, et nad pääsevad lämmatavast „vangikongist” heal juhul alles jõuludeks.

Palav neil on, see on kindel: videopildi põhjal võis tõdeda, et peaaegu kõik neist olid särgid seljast heitnud ja istusid peidikus aluspesu väel, ise üleni higised. Ja enamik neist oli kolme nädalaga ligemale kümme kilo kaalust alla võtnud.

Küll oli nende varjendis nähtavasti piisavalt ravimeid ja ajutiste avauste kaudu suudetakse neile maapinnalt anda ka õhku, vett ja toitu. Alguses oli peidikus vaid kahe päeva jagu toidutagavara, kuid mehed üritasid minimaalsega hakkama saada ja 17 päeva pärast õnnetust, kui neile suudeti toitu juurde saata, oli tagavarasid isegi veel üle.

Omal jõul nad maapinnale ei pääse ja ka seniseid kaevandus-käike pidi nendeni ei pääse. Varjupaigani on vaja maapinnalt puurida uus šaht, et mehed siis seda mööda välja tuua. Valikut meestel ei ole, loomulikult tahavad nad elusalt välja pääseda, kuid esialgu pole teha muud kui vaid doominomänguga aega surnuks lüüa. Näha pole veel ka inimsuhete probleeme, sest mehed kuuletuvad endiselt oma ülemusele, 54-aastasele Luis Urzuale. Säästurežiim on neil aga karm, isegi oma kiivrite lambikesed lülitasid mehed välja ja igasuguste seadmete kasutamine on välistatud, sest see vaid kahandaks veelgi nende õhuvaru.

Varing sulges meeste pääsu maapinnale, kuid alumistes kaevanduskäikudes saavad nad esialgu liikuda ja nii kasutavad ka ühte oma peidikust eemal asuvat kambrit kemmerguna. Kuid enamiku ajast istuvad nad siiski oma turvakambris, sest see on stabiilsem kui endiselt varisemisohtlikud kaevanduskäigud.

Kaevandusfirmat tabab pankrot

•• Suur osa päästetehnikast oli õnnetuskoha lähistel ja puurimismasinate kohaletoimetamine ei tekitanud suuremat segadust. Päästetöödesse kaasati Lõuna-Aafrika ehitusfirma Murray & Roberts alltöövõtjad Terracem ja Cementation Sudamerica, viimasena nimetatut juhib eestipärase nimega mees Henry Laas. „Kaevandus on vana ja varisemisohtlik, mistõttu päästemeetodid tuleb hoolikalt läbi mõelda,” teatas Laas Lõuna-Aafrika meediale.

•• Küll aga ähvardab kaevandust haldavat firmat Empresa Minera San Esteban päästetööde lõpuks pankrot. Nad olid niigi eiranud varasemaid ettekirjutusi turvalisuse parandamiseks – viimase kuue aasta jooksul oli neile tehtud trahvi 42 korda.

•• Tšiili võimuesindajaid süüdistatakse, et nad ei olnud kaevandust juba varem sulgenud. Niigi on igal aastal Tšiili kaevandustes toimunud õnnetustes hukkunud ligi 40 inimest, kogu Atacama regiooni 884 kaevanduse kohta on vaid kolm ohutusinspektorit.

Viimati hukkus samas kaevanduses inimene 2007. aastal, nüüd suudeti vähemalt esialgu inimohvritest pääseda.