EL lõheneb kriisis idaks ja lääneks, suurte ja väikeste seltskonnaks

 Homme toimub erakorraline ja mitteametlik EL-i tippkohtumine Brüsselis, kus peaks tegeletama just nende teemadega. Lisaks protektsionismiohule – et oma maksumaksja rahaga tuleks toetada omamaiseid ettevõtteid – on lauale jõudnud teinegi liikmesriike lõhestav teema: ühisrahatsoon ja eurobond.

Jutt on võlakirjast, mille tagaksid kõik 16 eurotsooni riiki üheskoos, mitte igaüks eraldi, nagu seni. Praeguses kriisis on tekkinud olukord, kus osal riikidel on võlakirjadega laenu saamine palju kallim kui teistel, kuigi kõigis neis on kasutusel euro. See võib ühisraha stabiilsuse ohtu seada ning tekitada olukorra, kus mõni riik tuleks teistel n-ö välja osta.

Ühine eurobond võimaldaks vaesematel või riskantsemaks hinnatud euroriikidel – Kreeka, Itaalia, Hispaania, Iirimaa – laenata senisest odavamalt. Eurobondi loomise eest seisabki eriti Itaalia ja sel on ka Rahvusvahelise Valuutafondi toetus. Kuid klubivälisele 11 liikmesmaale, neist enamik Ida-Euroopast, läheks laenamine kallimaks.  

Poola eestvedamisel üritatakse pühapäevase tippkohtumise eel moodustada ühisrinnet eurobondi vastu. „Me tahame blokeerida eurobondi projekti ja teha kõik, et vältida kahekiiruselist Euroopat, mida see just tähendabki,” ütles Gazeta Wyborczale asepeaminister Grzegorz Schetyna.

Väikeste protest

Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Läti, Leedu ja Eesti liidrid peaksid nõu pidama pühapäeva hommikul. Kuna „paati tõmmata” loodetakse ka Saksamaa, oli samuti kavandatud Poola ja Saksa valitsusjuhi kohtumine.

Eurobondi vastu võtsid sõna ka Põhjala liikmesmaad. „EL peab proovima kasutada teisi meetmeid. Sügisel kooskõlastasime kriisiga tegelemise, paljud neist meetmetest pole veel rakendunud. Nendega tuleb edasi minna,” ütles Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt Põhjamaade Ministrite Nõukogu koosoleku järel.

Stubb: kildkonnad teevad muret

•• EL-i väiksemaid riike pahandas möödunud nädalavahetusel Berliinis peetud nn minitippkohtumine, kus lisaks võõrustajale kutsuti osalema vaid Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Holland ja Luksemburg ning ilmselt vaid eesistujamaa rolli tõttu Tšehhi esindaja.

•• Kriisi puhkedes mullu sügisel tegi sama Prantsusmaa, kutsudes tollase eesistujana Pariisi aru pidama vaid suured riigid.

•• „Ma pean ütlema, et olen sellise institutsioonilise segaduse pärast EL-is väga mures,” ütles Soome välisminister Alexander Stubb, kelle sõnul on liit erakordselt kildkondlikuks lõhenenud. „EL-i ajaloost kusagilt ei leia nii ulatuslikku ja paljude fraktsioonide esinemist.”