EL-i eelarvedebatis vajusid reformid ja tõusis solidaarsus

Kogu eilse päeva haaranud arutelus Euroopa Liidu finantsperspektiivi ehk 2007.–2013. aasta eelarve üle olid õhtuks isolatsiooni jäänud Suurbritannia, Rootsi ja Holland. Kõik kolm ütlesid ainsatena “ei” eesistuja Luksemburgi kompromissi-plaanile.

Suurbritannia polnud artikli valmimiseks soostunud külmutama oma eelarvetagasimakset umbes viie miljardi euro tasemel, ning nõudis kärpeid ühtses põllumajanduspoliitikas (ÜPP). Holland ja Rootsi suurimate per capita netomaksjatena nõudsid oma panuse vähendamist.

Berliini ja Pariisi kiire jah-sõna

Kõik ülejäänud liikmesmaad olid laias laastus nõus Luksemburgi ettepanekuga, mis seab EL-i 2007.–2013. eelarve laeks 1,06 protsenti SKT-st ehk veidi üle 870 miljardi eurot. Oluline osa oli Saksamaa jah-sõnal. Gerhard Schröder rõhutas kõnelustel, et Saksamaa panus on niigi suur – inimese kohta kolmas EL-is, samas kui heaoluedetabelis on riik teise kümne alguses. Ometi on Berliin tuleviku nimel valmis maksma senisest enam kaks miljardit eurot aastas, et päästa EL-i kriisist.

Kiire jah-sõna ütles ka Prantsuse president Jacques Chirac, kes aga keeldus ÜPP kulude kärpimisest ja nõudis lisaks Briti tagasimakse kaotamist pärast 2013. aastat

Saksamaa antud hoog aitas turgutada Luksemburgi peaministrit Jean-Claude Junckerit, kes jätkas mitmetunnise neljasilmavestluste seeriaga.

Briti peaminister Tony Blair seostas tagasimakse külmutamise EL-i eelarvest 40 protsenti võtva ÜPP kärpimisega. Tema sõnul on absurdne olukord, kus EL kulutab põllumajandusele kümme korda enam kui tulevikku suunatud teadus- ja arendustööle ning hariduspoliitikale. Eelarvereformi nõudsid ka Taani, Rootsi ja Holland.

Domineerisid riigid, kelle jaoks ÜPP ning ühtekuuluvus- ja struktuurifondid kehastavad EL-i peamist väärtust, milleks on solidaarsus. Siin leidsid ühise keele nii vaesemad vanad kui ka uued liikmesriigid. Viimaste seast kostis küll nurinat eelarve vähese tulevikkusuunatuse üle, kuid selgelt olulisem oli abirahade suurus.

Valitsus lubab debatti ka Eestis

•• Peaminister Andrus Ansip ütles eile Brüsselis, et Eesti kava jätkata põhiseaduslepingu ratifitseerimist ei tähenda ülejäänud Euroopale vastandumist. Ta ütles, et ka Eesti pooldab PSL-i osas avalikku debatti.

•• “Nüüd on aega rohkem ja meil pole kusagile kiiret,” ütles Ansip. Ta lisas, et debatt on ilmtingimata vajalik ja ennustas, et see tuleb lihtne – Eesti võit EL-i liikmeksolekust on nii ilmselge, et seda eitada on väga raske.

•• Välisminister Urmas Paeti sõnul on toetuse langus Eestis põhiseaduslepingule Prantsuse referendumi järel “emotsionaalne” reaktsioon. “Eestis hakkab debatt alles tekkima, seda just tänu tagasilöögile. Parlamendi otsustamise ajaks peaks soovijail olema võimalik aru saada, millest jutt käib,” ütles Paet.

•• Ansip osutas, et Prantsusmaal oli üks probleem laienemine, samas kui uutes liikmesriikides ollakse EL-iga rahul. “Küsi- muse esitamine, et “kui ta juba prantslastele ei sobi, miks ta meile peaks sobima?” on seega selgelt vildakas,” ütles Ansip.

EL-i eelarvest läheb raisku viis miljardit eurot aastas

Igal aastal annab Euroopa kontrollikoda Euroopa Liidu eelarvele eranditult negatiivse hinnangu, tuues põhjuseks kuri- tegeliku raiskamise. Keskeltläbi läheb koja hinnangul aastas kaduma viis protsenti ehk viie miljardi euro ringis. Pole ime, kui paljude meelest moodustavad “eelarve” ning “raiskamine” Euroopa Liidust rääkides süno-nüümse sõnapaari.

Euroopa Parlamendi Suur-britannia saadik Terry Wynn väidab, et sageli on raiskamisel otseselt Euroopa Liiduga vähe pistmist. Suurem osa raiskuläinud rahast ei kao mitte Brüsselis, vaid summasid jaotavate liikmesriikide tasandil.

Oma raamatus “Euroopa Liidu eelarve – avalik arvamus ning tegelikkus” seab ta kahtluse alla ka auditeerimismetoodika, mille järgi on pea võimatu eelarve käsitlemisel puhtalt pääseda.

Samal ajal on Euroopa Parlament ise hea näide raiskamisest. Tema hooned Brüsselis (koos poolelioleva juurdeehitusega) on läinud maksma juba miljard eurot. Teist sarnase suurusega monstrumehitist peab parlament ülal Strasbourgis. Saadikud ning teenindav personal sõidavad sinna iga kuu vaid neljaks päevaks.

Meedias on pälvinud tugevat kriitikat ka saadikute kompensatsiooni mehhanism, mis võimaldab välja võtta ülisuuri hüvitisi. EPL