Eesti iseseisvudes vabanes Moskva alt ka meie õigeusu kirik

1917. aas­tal oli pat­riarh Tih­hon kin­ni­ta­nud Tal­lin­na vi­kaar­piis­ko­piks Paul Kul­busc­hi, ame­ti­ni­me­ga Pla­ton, kuid Va­ba­dussõja ajal põge­ne­ma löö­dud enam­lased mõrva­sid ta 1919. aas­ta 15. jaa­nua­ril Tar­tu Kre­diit­kas­sa keld­ris.

Ees­tis te­ge­vust jät­ka­nud õigeu­su ki­rik pi­das end au­to­noom­seks ja 1923. aas­tal sai see tun­nus­tu­se ka Kons­tan­ti­noo­po­li pat­riar­hilt Me­le­tios Nel­jan­dalt. Vor­mi­li­selt läks ki­rik üle Kons­tan­ti­noo­po­li al­lu­vus­se ja kat­kes­tas si­de­med Mosk­va­ga. Pet­se­ri ja Pühtit­sa kloos­ter jäid tä­nu Ees­tis asu­mi­se­le al­les ka siis, kui Ve­ne­maal õigeu­su kloost­reid ava­li­kult hä­vi­ta­ti.

Pet­se­ri piis­ko­pist Joann Bu­li­nist ku­ju­nes aga konf­lik­tial­li­kas, kes hil­jem Pet­se­ri kloost­rist jõuga väl­ja tõste­ti. 1940. aas­tal pa­ni ju­ba Mosk­va ki­rik ta Pet­se­ri piis­ko­piks ta­ga­si, kui­gi NKVD oli usu­ju­hi va­his­ta­nud. Ta las­ti ma­ha 30. juu­lil 1941.

28. veeb­rua­ril 1941 ot­sus­ta­ti Mosk­vas Ees­ti ki­ri­kud taas Ve­ne­maa al­lu­vus­se viia, kuid Sak­sa oku­pat­sioon val­lan­das ko­ha­li­ku ees­ti­keel­se ki­ri­ku mäs­su sel­le ot­su­se vas­tu. Kons­tan­ti­noo­po­li­le al­lu­va met­ro­po­liit Alek­sand­ri lah­ku­mi­ne Ees­tist 1944. aas­tal jät­tis ki­ri­ku lõpli­kult Mosk­va võimus­se.

Hi­li­sem Mosk­va ja ko­gu Ve­ne­maa pat­riarh Alek­sius Tei­ne (Tal­lin­nas sündi­nud Alek­sei Ri­di­ger) juh­tis Tal­lin­na ja ko­gu Ees­ti piis­ko­pi­na siin­set õigeu­su ki­ri­kut 1961–1990, seejä­rel ni­me­ta­ti ame­tis­se prae­gu­ne met­ro­po­liit Kor­ne­lius (1924. aas­tal sa­mu­ti Tal­lin­nas sündi­nud Vjatšes­lav Ja­kobs), kes oli oma preest­ritöö eest Nõuko­gu­de ajal po­liit­vang (1957–1960).

Kaks kirikut

1993. aas­tast te­gut­seb Ees­tis ava­li­kult kaks õigeu­su ki­ri­kut. Ees­ti apost­lik-õigeu­su ki­rik oli kand­nud Kons­tan­ti­noo­po­li­le al­lu­vat jär­je­pi­de­vust ek­sii­lis ja naa­sis ko­ju. Prae­gu al­lub sel­le­le Ees­ti kol­mes piis­kop­kon­nas 59 ko­gu­dust. Ki­ri­kut ju­hib 1999. aas­tast Tal­lin­na ja ko­gu Ees­ti met­ro­po­liit Step­ha­nos (ehk Ch­ris­ta­kis Cha­ra­lam­bi­des, sündi­nud 1940. aas­tal tol­la­ses Bel­gia Kon­gos), kes oli va­rem te­gut­se­nud Prant­sus­maa õigeusk­li­ke seas. Ki­ri­ku and­meil tee­nis mul­lu 28 preest­rit ja 10 dia­ko­nit kok­ku 25 000 ko­gu­du­se­lii­get.

Mosk­va pat­riar­haa­di Ees­ti õigeu­su ki­rik, mis pä­rast aas­taid kest­nud dip­lo­maa­ti­list tüli 2002. aas­tal Ees­ti rii­gi­ga kok­ku­lep­pe­le jõudis ja osa va­rast en­da ni­me­le sai, ühen­dab prae­gu 32 ko­gu­dust. Vai­mu­li­ke ni­me­kir­jas on 44 preest­rit ja 16 dia­ko­nit. Liik­me­te ar­vuks väidetakse ku­ni 150 000. Ki­ri­kut ju­hib 2000. aas­tast met­ro­po­lii­di­na Kor­ne­lius, kes oli 1990. aas­tast Tal­lin­na ja ko­gu Ees­ti piis­kop ning 1995. aas­tast pea­piis­kop.