Brasiilia pumpab enne olümpiat majandust üles

2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusteks ja 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudeks valmistuv Brasiilia otsustas eraldada riigi transpordivõrkude arendamiseks 66 miljardit dollarit veerand sajandi jooksul. Mullu ja tänavu on riigi majanduskasv pidurdunud kahe-kolme protsendini, aga sisemajanduse kogutoodang riigis on võrreldes 2006. aastaga kahekordistunud (kui mõõta USA dollarites) ja Brasiilia ei kavatse tõusulainel tukkuma jääda.

Brasiilia president Dilma Rousseff on tuntud selle poolest, et kuulus seitsmekümnendatel vasakradikaalsetesse liikumistesse, istudes punase terrorismi eest ka vangis. Nüüd aga sisaldab tema väljakuulutatud stiimulipakett suurerastamist sisuliselt Briti raudse leedi Margaret Thatcheri eeskujul. Alustuseks erastatakse 14 000 kilomeetrit raudteid ja maanteid, järgneb sadamate erastamine, energiahindade alandamine ja mitmeid uusi tööstusprojekte. Ilmnes, et ainuüksi riiklike maksude vähendamisega on võimalik elektri hinda kümnendiku võrra alandada.

Riigi suurimaid ettevõtjaid kaasates üritatakse ehitada 8000 kilomeetrit maanteid ja sama palju raudteid. Juba 2008. aastast on käimas kiirraudteede ehitamise projekt, mis pidanuks valmima juba aastal 2014 ja vedama olümpiaeelsel aastal juba 33 miljonit inimest, aga rahvusvahelisel konkursil tekkis tõrge. Vaid Brasiilia tootjaid eelistades ei suudetud ehitajat leida ja lahendust pole siiani.

Kaks suurüritust

Kaks maailmaspordi suurüritust peaks meelitama riiki ka investoreid ja uut raha. Bulgaaria päritoluga Rousseff sai Brasiilia presidendiks mullu esimesel jaanuaril, kuid presidendina on ta süvendanud koostööd rühmituses BRICS – Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika.

Nagu Ladina-Ameerika vasakpoolsetele üldiselt kombeks, alustatakse reforme ka Brasiilias suurejooneliselt. Vasakpopulisti Hugo Chávezi juhitav Venezuela läks küll teist teed, hakates usinalt tööstust riigistama, ajades välja välisinvestorid ja kutsudes esile kaks aastat kestnud majanduslanguse. Brasiilia on otsinud kogu aeg kolmandat teed lääneriikide ja Chávezi vahel. Ja näitab ilmselgelt maailmale, kuidas edu saavutada. Üha rohkem Ladina-Ameerika riike saab kiidusõnu, sest on suutnud oma reserve kasvatada. Venezuela on aga sisemises ummikus.

Kõik need reformid ei tule siiski probleemideta. Belo Monte tammiprojekt Amazonase jõele tekitas rahvusvahelise protesti, kus kohalike indiaanlastega liitusid ka Greenpeace’i, laulja Sting ja näitleja Sigourney Weawer. Valitsuse soov on ehitada maailma suuruselt kolmas hüdroelektrijaam, kohalikud aga väidavad, et sellega tabab keskkonda katastroof.

Tänavu on aga Brasiilia majanduskasv muutunud ka BRICS-i bloki sees kõige nõrgemaks. Tunamulluse 7,5 protsendi asemel kasvas majandus mullu 2,6, tänavu võib-olla isegi vaid kaks protsenti. Euroala stagnatsioon võib siingi oma mõju avaldada. Brasiilia majandusteadlased küll ühiselt Rousseffi ei kiida – ta kulutab küll palju, aga väidetavalt valedesse kohtadesse.

Juunis paiskas keskvalitsus majandusse stiimulina neli miljardit dollarit, nüüd 25 aasta peale veel 66 miljardit. Jalgpalli MM läheb maksma 14 ja olümpia vähemalt 11,5 miljardit dollarit. Olümpiamängude eel üritab Brasiila esile kutsuda tõelist majandusmulli. 205 miljoni elanikuga riigis ei jõua see jõukus kõikjale koheselt, allpool vaesuspiiri elab ikka veel veerand elanikkonnast.Suurem naftatootja kui NorraNaftatootjana on Brasiilia maailmas 13. riik ehk suurem jõud kui Norra, biokütuste tootjana jääb teisele kohale USA järel, kohvitootjana on ülekaalukas maailmaturu liider. Tööpuudus on viidud kuuele protsendile, samas püsib riigivõlg euroopalikult kõrge 65 protsendi joonel. Mullu sündis aga skandaal, kui Brasiiliast eksporditavatest apelsinidest leiti mürkaineid – Brasiilia toodab ligi 80 protsenti maailmas joodavast apelsinimahlast, tagajärjeks oli ka apelsinimahla hinnatõus maailmas.

Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta jätab Brasiilia natuke rohkem kui poole Eesti tasemele.