Balsys: energiat võiks toota hoopis biomassist
Ma olen tänavatel paljudelt inimestelt kuulnud, et me ei taha uut tuumaelektrijaama, kuid valikut ei ole, sest praegu sõltume energiaimpordist Venemaalt. Selline argument.
Tõde on vastupidine. Kui me ehitame tuumaelektrijaama, muutume Venemaast veelgi sõltuvamaks. Nõukogudejärgse vabariigina on meie elektrisüsteem täielikult integreeritud ja sünkroniseeritud Vene loodepiirkonna süsteemiga. See tähendab, et kui ehitada väga suur tuumaelektrijaam, võimsusega 1250 MW, peab olema ka momentaanne võimsusreserv.
Tuumaelektrijaam töötab kogu aeg, kuid tarbimine kõigub. Kuhu panna tohutus koguses elektrienergiat mõne sekundi jooksul? Tarbimise kõikumist on võimalik tasandada gaasielektrijaamadega, kuid see on siiski aeglane. Ainus võimalus tasandada tarbimise kõikumist on elektriülekandesüsteem, millega ollakse sünkroniseeritud. Nii saavadki venelased perfektse poliitiliselt kasutatava instrumendi meie tehnilise ja energiasüsteemi mõjutamiseks.
Kuid kust peaks siis Leedu elektrit saama kui mitte tuumaenergeetikast?
Me oleme välja töötanud äriplaani, kuidas kuue miljardi liti asemel (Leedu arvatav osalus tuumajaamas, umbes 1,7 miljardit eurot – R. K.) hoopis nelja miljardi litiga, millele lisanduks 1,5 miljardit litti Euroopa Liidu fondidest, katta kogu Leedu energiavajadus taastuvallikatest.
Leedu on unikaalne selles mõttes, et meil on suures koguses biomassi – põllumajandusliku tootmise ja metsatööstuse jäägid jne. Potentsiaalselt on meil 2,6 miljonit tonni naftaekvivalenti, mis on tohutu reserv. Me pakume alustuseks üle kogu maa 14 elektrijaama ehitamist, mis kasutaksid biomassi, kuid mida oleks võimalik ümber lülitada ka gaasile ja biogaasile. Need ei toodaks mitte ainult elektrit, vaid ka soojusenergiat, mis on Leedus väga vajalik. Meie vajadus on kümme teravatt-tundi elektrit ja 20 teravatt-tundi soojusenergiat, suuresti tsentraliseeritud küttesüsteemide tõttu.
Milliseid alternatiive näete Eestile ja Lätile Baltimaade ühise tuumaprojekti kõrval?
Delegatsiooni liikmena olen rääkinud Eesti ja Läti presidendiga ega kuulnud neilt kunagi tõsiseid kaalutlusi Leedu tuumaprojektis finantsilise osalemise vallas. Poliitiliselt Eesti ja Läti toetavad seda, kuid majanduslikult pole neil seda vaja. Eestil on keskkonnareostuse probleem praegu põletatava fossiilkütusega, kuid nad on juba liitunud elektrituruga, neil on väga tugev ühendus Soomega. Lätil on gaasialternatiiv ja ka biomass. Eesti puhul on tugev alternatiiv ka tuul.
