Armeenlaste genotsiidi tunnistamine tõi kriisi Rootsi ja Türgi suhetesse
(2)
Rootsi riigipäeva eelmisel nädalal vastu võetud deklaratsioon, milles Osmanite impeeriumi 1915. aasta teod nimetati genotsiidiks armeenlaste vastu, pani Türgi raevutsema.
Üle riigi on korraldatud meeleavaldusi ja Ankara kutsus tagasi saadikud nii Stockholmist kui ka Washingtonist, sest USA esindajatekoda oli samasuguse avalduse vastu võtnud nädal varem.
Resolutsioon, mille algatas punaroheline opositsioon, läks Rootsi parlamendis läbi häältega 131 : 130. Armeenia parlamendi esimees Hovik Abrahamjan on juba saatnud tänukirja oma Rootsi kolleegile, kuid Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt helistas isiklikult Türgi ametivennale Recep Tayyip Erdoganile ja väitis, et ei olnud parlamendi deklaratsiooniga nõus. Ühtlasi lubas Rootsi valitsus jätkata Türgi toetamist Euroopa Liitu astumisel.
1915. aastal viis Osmanite impeerium Venemaa piiri lähedal läbi suure küüditamise, mille käigus hukkus hinnanguliselt 1,5 miljonit armeenlast ja muid vähemusrahvaid, keda riik kahtlustas Moskva-sõbralikkuses. Rootsi saatkond saatis tollal toimunust põhjalikke ettekandeid ka Stockholmi.
1919. aastal mõisteti riigist pagenud endine valitsusjuht Talat Pasha ja mitu ministrit küüditamiste eest tagaselja surma, kuid Türgi keeldub siiani toimunut genotsiidiks nimetamast.
 |
  |
 |
