Ameeriklane jäi sõjaroimaga videolindi peale

NBC telekanali korrespondent Kevin Sites nägi ise pealt ja talletas ka videole hetke, kui mošeesse sisenenud merejala-väelane tapab maas lamava haavatud iraaklase lasuga pähe. Kuigi sõdurid olid kaadrites selgelt äratuntavad, maskeeriti nende näod enne eetrisse jõudmist advokaatide nõudel.

Kaadrisse jäänud sõdur on tänaseks teenistusest kõrvaldatud ja viidud ülekuulamisele merejalaväe 1. ekspeditsioonikorpuse staapi. Juurdluse alla sattunud mees kuulus 1. merejalaväerügemendi 3. pataljoni.

Reedel ründas sama mošeed üks teine merejalaväe üksus, kuna sealt oli neid väidetavalt tulistatud. Tanki- ja automaaditulega tapeti kümme iraaklast ja viis haavatut jäeti mošeesse vedelema. Laupäeval sisenes hoonesse teine rühm koos tele-kanali NBC kaameramehega, leides viis haavatut endiselt maas vedelevat.

Teesklevad surnut

Taustal on kuulda, kuidas üks ameeriklastest karjub, et iraaklased vaid teesklevad surnut. Teine sõdur, nähes, et maaslamaja siiski hingab, tulistab seda otse pähe. Viiest eelmisel päeval haavata saanud iraaklasest neli tapeti laupäeval, üks oli ilmselt juba vahepeal haavadesse surnud. Kaadris pole aga näha, et iraaklased oleks üritanud kedagi rünnata.

Sõjaväljal sooritatavate kuritegude ohjeldamiseks ja sõjavangide inimlikuks kohtlemiseks on juba alates 19. sajandist vastu võetud rahvusvahelisi konventsioone. Käimasolevas terrorismivastases sõjas on USA väed neid aga nii Afganistanis kui Iraagis korduvalt eiranud.

USA sõdurite võimalikest sõjakuritegudest Iraagis on palju viiteid, kuid kohtusse on jõudnud vaid Abu Ghraibi vangivalvurid, kes jäid vahele vangide seksuaalse ahistamisega. Kui Belgia kohus hakkas mullu uurima hagi Genfi konventsiooni rikkumises süüdistatud USA Iraagi-vägede juhataja kindral Tommy Franksi vastu, põhjustas see diplomaatilise tüli USA ja NATO-liitlaste vahel.

Vietnami veresauna vari kummitab

•• Viimati jäid USA sõdurid sõjaroimaga vahele 16. märtsil 1968. aastal Vietnamis My Lai külakeses. Ameeriklased hakkasid külakese elanikelt nõudma Vietkongi partisanide väljaandmist, seejärel aga tapsid valimatult kõik, kes ette jäid, säästmata naisi ja lapsi.

•• Ligi 500 inimest tapeti. Kohal oli juhuslikult ka armee fotograaf, talletades juhtunu. USA ajakirjandusse jõudnud veresaun vallandas üldise pahameele, samal ajal kui sõjaväejuhid üritasid juhtunut kinni mätsida.