Vabaduskell meenutab vabamüürlaste sambaid
“Kui vaatasin Lapini kahe sambaga tööd, mis võitis vabaduskella konkursi, tundus see mulle tuttav. See meenutas Saalomoni templi sissepääsu, mille rekonstruktsiooni nägin, kui käisin Jeruusalemmas,” ütles Eesti Päevalehe lugeja, õppejõuna töötav Kalle (43).
Jeruusalemma Templimäel asuv Kuningas Saalomoni tempel oli juutide kõige tähtsam kultusehoone, mida sümboliseerivad kaks (Jehoova värava) sammast, üks tume, teine hele.
Kalle sõnul on kahe samba (Jaakin Tsedeqi – valge, mis märkis preestriseisust ja Boas Misphati – tumeda, mis märkis Taaveti soost kuningate võimu) kujutis olemas ka tarokaartidel ning see on kandunud edasi vabamüürlusse.
Vabamüürlust uurinud ja vabamüürlastest filmi teinud ajakirjaniku Meelis Pilleri sõnul on vabamüürluses tõesti kasutusel kahe samba kujund. “See on võetud kuningas Saalomoni templi sissekäigu eest. Ühe samba peal on tavaliselt maakera ja teisel taevagloobus,” ütles Piller.
Kahe samba vahel asub vabamüürlastel suurmeistri troon; võimalik, et sammaste vahel toimuvad initsiatsiooniriitused.
“Leian, et sambaga on Tallinn tulnud vastu juutidele ja vabamüürlastele. Võime ette kujutada sammaste vahel istumas George W. Bushi – Ameerika president on vabamüürlaste suurmeister. Või siis on tegemist iidse juudi templi tekitamisega Tallinna kesklinna,” ütles Kalle.
Vabamüürlase Raido Rüütli sõnul pole ta Sydneys viibimise tõttu asjaga täpselt kursis, kuid ei arva, et vabaduskell vabamüürlusega seotud oleks. “Kahte sammast on läbi ajaloo niipalju kasutatud, et siit ei peaks küll seost otsima,” ütles Rüütel.
