Uus Iru prügipõletusjaam kärbib käivitumisel kulutusi prügile

Kogu Eestis toodetav prügi läheb juba lähitulevikus käitlusfirmade vahel vähempakkumisele, samuti ei pea põletatud prügi eest maksma saastetasu nagu ladestamise puhul.

„Tartu linn arvestab oma prü­gimajanduse arengukava arutades võimalusega, et prügi läheb lähitulevikus vähempakkumisele, sest Iru jaama käivitamisega tõuseb konkureerivate tehnoloogiate arv märkimis­väärselt suureks,” ütles Tartu aselinnapea Margus Hanson.

Tartu linn kaotaks prügi ladestamisest loobudes küll saastetasudelt laekuva sissetuleku, kuid vabaneks veelgi suurematest käitlemisega seotud kulutustest.

„Jäätmete prügilasse ladestamise korral kasvab saastetasu ainuüksi järgneval viiel aastal oluliselt,” ütles Eesti Energia taastuv­energia ettevõtte juht Ando Leppiman. „Kui tänavu tuleb ühe tonni jäätmete ladestamise eest maksta 188 krooni, siis 2015. aastal juba 467 krooni.”

Tallinn, mis ladestab ligi 140 000 tonni jäätmeid aastas, ei kiirusta Eesti Energiat prügitarnetega toetama. „Tallinna prügimajandus on terviklikult korraldatud ja ma ei pea selle süsteemi muutmist otstarbekaks,” ütles abilinnapea Denis Boroditš. „Mitu ettevõtet kavatseb hakata Tallinna Prügila toorme baasil tootma prügist kütust, mis seab mass­põletuse tehnoloogia üpris piiratud ruumi.”

Panov nimetab blufiks

„Eesti Energia blufib, sest neil pole võimalik nii palju prügi kokku koguda,” ütles Tallinna linnavalitsuse poolt prügipõletusjaama suhtes seisukoha kujundamiseks loodud komisjoni liige Vladimir Panov. „Nad hakkavad kütma hakkepuiduga, mis seab teiste kohalike omavalitsuste hakkepuidul töötavad katlamajad silmitsi puidu kallinemisega.”

Eesti Energia on süüdistused kavatsusest hakata Irus puitu põletama juba varem ümber lükanud.

Eelmisel nädalal sõlmis Eesti Energia Prantsuse ehitusettevõttega Constructions Industrielles De La Mediterranee sõlmitud ehituslepingu.

Jäätmed tuleb kokku pressida

•• Iru elektrijaama jäätmepõletus­ploki ehitab Prantsuse ette­võte Constructions Industrielles De La Mediterranee, kelle all­töö­võtjana teostab üldehitustööd Merko.

•• 220 000-tonnise aastase prügivajadusega põletusjaam valmib 2012. aastal.

•• Eesti Energia loodab jäätme­plokki prügiga varustada tänu sellele, et pakub prügiveofirmadele madalamat väravatasu kui ladestamisega tegelevad prügilad.

•• Prügi ladestamise asemel hakkavad prügilad Eesti Energia hinnangul tulevikus tegelema prügi ümberlaadimise ja kokku­pressimisega, et seda oleks võimalik Iru põletisse vedada.

•• Prügi kodune sortimine tõe­näoliselt ei kao, sest põletisse lähevad ilma biolaguneva osata segaolmejäätmed.