Uuring: tasulist parkimist pole Kalamajja vaja
(5)
„Päevasel ajal puudub vajadus suurema parkimiskäibe järele, kuna nõudlus on kõrge ainult üksikutes kohtades, tervikuna aga on parkimiskohtade arv asumis piisav,” nenditakse Stratumi uuringu tulemustes, mida tutvustasid Tallinna transpordiameti ja Stratumi esindajad eile Telliskivi loomelinnakusse kogunenud Kalamaja elanikele. „Seega saab peamiseks tasulise parkimiskorra kehtestamise eesmärgiks olla ikkagi parkimise korraldamine ja kontroll ning tasu kogumine. Iseenesest ei saa neid eesmärke kuidagi alatähtsustada. Küsimus on siin eelkõige kaalutava meetme efektiivsuses ja selles, milliseid hüvesid saavad sellest kohalikud elanikud,” ütlevad insenerid lõppsõnas. Tallinna transpordiameti esindajatelt ei õnnestunud Eesti Päevalehel eile õhtul kella poole seitsmeks kommentaari saada ja seega ei ole praegu teada, kas linn on muutnud mullust seisukohta, et Kalamajja on tasulist parkimist tarvis.
Nimelt teatas transpordiameti juhataja Andres Harjo eelmise aasta maikuus, et „parkimiskoormus Kalamaja piirkonnas on ületanud kriitilise piiri; kohalikud elanikud kannatavad eelkõige kaugematest Tallinna ja Harjumaa piirkondadest kesk- ja vanalinna suunduvate inimeste sõidukite parkimise tõttu”. Stratumi insenerid aga tõestasid, et parkimiskohtadega on probleeme vaid ajutiselt ja üksikutes paikades – näiteks Salme kultuurikeskuse juures, kui seal toimub mõni üritus, samuti mõnel vanalinnale lähemal asuval tänaval. Samal ajal jõudsid spetsialistid uuringu tulemusel siiski järeldusele, et kuigi Kalamaja parkimiskorraldus ei ole praegu probleemne, sunnib aina suurenev autostumine ikkagi uute lahenduste peale mõtlema. „Võib prognoosida, et kui ka praegu Kalamajas tasulist parkimist ei kehtestata, siis mõne aja pärast muutub see teema uuesti aktuaalseks ka pelgalt parkimiskoormusest lähtuvalt,” on valminud raportis kirjas.
Kaks lahendust
Tasulise parkimise kehtestamise puhuks pakkusid insenerid kaht lahendust. Esimene on lihtne ja ilmselt linnale meelepärasem: Kalamajas kehtestatakse tasuline parkimine samamoodi nagu näiteks kesklinnas. See tähendab, et maksavad kõik parkijad: külalised linna tavatariifi alusel, kohalikud elanikud aga saavad soetada 38 eurot maksva parkimiskaardi, mis kehtib terve aasta. Teise lahenduse kohaselt kehtestatakse küll tasuline parkimine, aga kohalikele elanikele (elanikeregistri alusel) antakse pikaajaline parkimisluba täiesti tasuta. Stratum prognoosib, et esimese variandi puhul väheneb külalisparkijate arv märgatavalt, kuid sellega kaasneb uus probleem. „Elanike parkimine kandub teataval määral üle õuedesse ja hoovidesse. Samas ei kujune suure tõenäosusega sellest siiski massiline muutumine parklateks, sest sellele astuvad vastu paljud elanikud,” on Stratumi insenerid mõõdukalt optimistlikud. Kuidas Kalamaja elanike omavaheline parkimissõda täpsemalt võiks välja näha ja miks see hea on, seda nad ei täpsusta.
Parkimiskorralduse muutmise mõjud on aga igal juhul ilmselged, sest inimloomusele omaselt sooviksid autoomanikud pääseda parkimise eest maksmisest. „Senised tasulise parkimise rakendamise tulemused näitavad, et tasuline parkimine mõjutab väga kiiresti ja selgelt parkimisolukorda: üritatakse leida parkimiskohta nii lähedal kui võimalik sihtobjektidele, kuid tasulise parkimisala piiri taga. Kui kontroll ei ole piisavalt efektiivne, üritatakse parkida tasu maksmata. Kuna linna poolt kehtestatud tasuline parkimiskord ei kehti hoovides ja õuedes, siis suureneb otsekohe surve parkida seal,” loetlesid insenerid. Keskmine Kalamaja hoov on Stratumi andmetel 600 ruutmeetrit suur ja üks auto võtab parkimisruumi 25 ruutmeetrit. Stratumi hinnangul hõlmaks parkla tavalise, Kalamajale omase kaheksa korteriga elamu puhul juba kuni 300 ruutmeetrit ehk lausa pool hoovi pindalast.
Teine variant, mille järgi kohalikud parkimise eest maksma ei peaks ja seega kaoks neil ka kiusatus autosid aeda parkida, oleks küll kohalikele parim lahendus, kuid paraku tõotab see linnale olla kõige kulukam. Nimelt – kui Kalamajale tehakse hoovide autovabana hoidmise nimel erand, siis kahtlemata tekitab see pahameelt teiste linnaosade elanike seas. „Ilmselt tähendaks selle variandi rakendamine ka diskussiooni algatamist teiste asumite elanike parkimissoodustuste ja võrdse kohtlemise printsiibi üle, eriti juhul, kui Kalamaja elanike parkimissoodustused on oluliselt teistsugused kui teistes asumites,” nendivad ka Stratumi spetsialistid. „Diskussiooni algatamine” on kahtlemata pehmelt öeldud, sest kesklinna ja Kadrioru tasuliste parkimisalade elanike protest tuleks tõenäoliselt äge. Kui aga linn lubaks õigluse nimel ka seal kohalikel tasuta parkida, siis tähendaks see juba veidi tõsisemat hoopi linnakassale. „Ka kevadel, kui kogu tasulise parkimisala küsimus päevakorda tuli, tegime ettepaneku, et parkimine oleks kohalikele tasuta, kuid sellele toona ei reageeritud. Samas oleks see ainuõige võimalus,” ütles Telliskivi seltsi liige Kaarel Kalvik ja lisas, et sel juhul tuleks tõesti üle vaadata ka kesklinna ja teiste tasuliste alade parkimiskorraldus. Kaheldav on, kas linnavalitsus soovib sellist mastaapset tegevust ette võtta.
Parkimistasu kalamajalaste taskust
•• Tallinna linnavalitsuse plaan luua Kalamajas tasulise parkimise ala lõi nagu välk selgest taevast mai lõpus. Kuigi seni polnud keegi kuulnud kurtmist Kalamaja parkimistingimuste üle, teatasid linnavalitsuse esindajad kui ühest suust, et olukord olla lausa hirmus ja kalamajalaste kaitseks tuleb juba juunis kehtestada ulatuslik tasulise parkimise ala.
•• Arvutused näitasid, et linnavalitsuse ootamatu innukuse taga võib olla ka soov eelarvet lappida. Nimelt oli 2010. aasta juuni alguseks linnaeelarvesse laekunud vaid 31 protsenti plaanitud 6,22 miljoni euro suurusest parkimistasu tulust. Ka 2009. aasta tulemused olid kehvad: parkimistasu laekus loodetust pea viiendiku võrra vähem.
•• Kalamaja elanikud aga astusid linna plaanidele vahvasti vastu: nad korraldasid omal algatusel parkimisküsitluse ja avaldasid ka meedia vahendusel arvamust. Kohalike surve sundis linnavalitsust taanduma ja linn soostus tellima Kalamaja parkimiskorralduse muutmise vajadust selgitava uuringu, mis nüüd on Stratumil ka valminud.
