Ühistutel tuleb küttevõlad klattida kolme kuu jooksul

Kaugkütteseaduse muudatus ei välista mullu Kohtla-Järvel aset leidnud olukorra kordumist, sest statistika järgi on ka kolme kuu pikkuse võlgnevusega ligi kaheksa protsenti kodusoojatarbijatest üle Eesti. Eelmisel nädalal saatis valitsus riigikogule arutamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esitatud kaugkütteseaduse muutmise eelnõu, millega pikendatakse kütteperioodil soojavarustuse katkestamise etteteatamise tähtaega aga just 90 päeva ehk kolme kuuni. Kuna seadusemuudatus soojaettevõtteid rahaliselt vastutama ei pane, peavad soojakatkestuste ärahoidmiseks pikaajaliste võlgnike arved maksma ka edaspidi korteriühistu teised liikmed, mis muutub sedamööda, kuidas pikaaegsed võlad aina kasvavad, üha keerulisemaks. „Monopoolne soojaettevõte võiks ise tegeleda võlgnikuga, miks peaks selle kohustuse korteriühistule panema?” küsib ligi 1500 korteriühistut ühendava Eesti korteriühistute liidu juhatusse kuuluv Urmas Mardi, kelle sõnul on jäetud arvestamata mitmed liidu ettepanekud. Ka pärast seadusemuudatust jääb võla eest vastutama endiselt vaid ühistu ise oma ausate ja maksujõuliste liikmetega.

„Juhul kui osa inimestest arveid ei tasu, pööratakse nõue kohe ühistu vastu,” selgitab Mardi, pakkudes välja solidaarse vastutuse põhimõtte, mis tähendab, et ka võrguettevõte peaks olema kohustatud pöörduma nõudega võlgniku poole. Kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net andmetel moodustavad ligi 650 üle Eesti paikneva maja vähemalt kolme kuu pikkused võlgnevused koguni 45% arvete kogusummast. Veel aasta tagasi märtsis oli see osakaal täpselt kolmandik, mis viitab tendentsile, et pikaajalistel võlgadel on tavaks kasvada, samal ajal kui võlgnike osakaal ise aastaga oluliselt muutunud ei ole.

Koormav naabritele

Tähelepanuväärne on ka võlg­nevuse üldine suurenemine. Kui keskmine arve kasvas aastaga ligi 250 krooni võrra (tänavu märt­sis 1811 kroonini), suurenes keskmine võlgnevus sama ajaga 1175 krooni. Võimalus, et korteriühistu rahakott võlg­nike osa enam soojaette­võttele maks­ta ei suuda, on seega üha reaalsem. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing, kuhu kuulub ka mullu Kohtla-Järvel mitme maja sooja kinni keeranud VKG Energia, ei taha võlgnike kulutuste jagamisest kuuldagi.

Ühingu juhatusse kuuluv Teet Eelmere selgitab, et kui võlglastest korteriomanikega tegelemine on liiga koormav nende naabritele, siis täpselt sama suured oleksid need kulud ka kütteettevõtete jaoks – seega peab siis tõusma ka sooja hind. „Kui sooja hinna kaudu seda raha ei tule, siis peaks tulema see kohaliku omavalitsuse eelarvest,” hoiatab ta. Soojaettevõtete lobitöö tõttu jäeti aasta alguses ministeeriumide vahel ringelnud eelnõust välja ka nõue, et kõige mustema stsenaariumi puhul, kui kohustusi üldse ei täideta, jääb kütte väljalülitamisel lõplik sõna kohtule.

Muret teevad kroonilised võlad

•• Korteriühistute liidu andmetel pikaaegsete võlgnike suurt juurdekasvu viimase aasta jooksul toimunud ei ole, küll aga on märgata võlgade suurenemist nendel, kes on võlgu jäänud juba varasemast ajast.

•• Näiteks on korteriyhistu.net kaudu raamatupidamist tegevate ühistute andmetel kasvanud aastaga keskmine kommunaal­kuluvõlg ligi 1200 krooni, samal ajal kui kolme kuu pikkused võlad on suurenenud ligi 3000 krooni võrra.

•• Vahe tuleb kinni maksta ühistu kassast eri eesmärkidel kogutud fondide rahaga, vastasel juhul hakkab ühistul tiksuma võlgnevus soojaettevõtte ees.

•• Korteriühistute liidu juhatusse kuuluv Urmas Mardi peab kehtivas kaugkütteseaduses soojusvarustuse katkestamise seitsmepäevase etteteatamise aja asendamist 90-päevasega seetõttu oluliseks sammuks. „Hirm on inimestel olemas,” viitab ta mullusele Kohtla-Järve näitele.