Tallinna Vesi: me ei saanud nii intensiivseks vihmasajuks valmis olla

„Kolme tunni jooksul sadas maha kolmandik kuu normist,“ märkis Koff. Võrdluseks tuletas Koff meelde pikka veerohket vihmasadu 2004. aastal, mil nädala jooksul sadas alla pooleteise kuu norm. „Pärast seda lisasime Tuukri ja Ahtri tänava tarvis Härjapea pumplas pumpasid juurde, aga me ei saanud valmis olla, et vihm nii intensiivselt alla tuli.“

Tuukri ja Ahtri tänaval pidas Koff uputuse põhjuseks, et kanalisatsioon ja sademevesi jooksevad koos ehk tegu on ühisvoolse kanalisatsiooniga. „Igal pool mujal üritame üleujutust vähendada lahkvoolsusega,“ rääkis Koff, kelle sõnul ei saa ühisvoolne süsteem nõnda intensiivse vihmaga hakkama. Koffi sõnul rajatakse aastas kümme kilomeetrit lahkvoolulist kanalisatsiooni ning edaspidi peaks paranema ka Tuukri-Ahtri äravool.

Tallinna Vesi juhtis eile vett ära täisvõimsusel, kuna kõik pumbad töötasid. Koff lisas, et Paljassaares asuv peapumpla lasi läbi 21 000 m³ vett tunnis. Paakautosid vee tänavatelt äraviimiseks ei kasutatud, kuna nende pumba jõudlus on 12 m³ tunnis ja nad ei oleks suutnud kuigi palju abi pakkuda. Koff märkis, et ka avariibrigaadid ei saa palju teha. „Eile avasid avariibrigaadid Tuukri tänaval käsitsi kanalisatsiooniluuke, et vee äravool oleks kiirem.“

Üks võimalusi vee ärajuhtimiseks on seda merre suunata. „Eile me merre juhtimist ei avanud,“ ütles Koff, kelle sõnul soovitakse pooleldi puhastatud vee merre juhtimist vältida, kuna see ei ole keskkonnale kasulik. Pealegi tuleks selleks luba küsida keskkonnaministeeriumilt. Samas soovitakse Koffi kinnitusel merre juhtimist tulevikus vajadusel kasutada, kuna nii suureneb ka Paljassaare pumpla vastuvõtlikkus.

Eilse vihmasajuga kogunes Koffi sõnul Paljassaare pumplasse palju rämpsu, mis on nüüdseks ära koristatud ja pumpla taas töövalmis. Pumbad ja pumplad on erinevad, kuid põhilised asuvad Harkus, Pirital ja Kesklinnas (Härjapea), kust vesi juhitakse peapumplasse Paljassaares. Ühe pumpla rajamine on pooleli Nõmmel, kus olukord peaks selle valmides suuresti paranema.

Tallinne Vee teatel aitaks pikemas perspektiivis sarnaste üleujutuste kordumise võimalust vähendada ühisvoolse kanalisatsiooni järkjärguline arendamine lahkvoolseks kanalisatsioonisüsteemiks, kus sademevesi ning reovesi voolaksid teineteisest eraldiseisvalt. Sellise süsteemi puhul ühtlustub ning väheneb valinguvihmade korral ühisvoolse kanalisatsiooni vooluhulkadest tingitud peapumbajaama ja puhastusseadmete hüdrauliline koormus.