Tallinna Vesi ei näe üleujutuste probleemile kiiret lahendust

Abilinnapea Deniss Boroditš saatis esmaspäeval Tallinna Veele kirja, milles nõudis detailset ülevaadet viimastel aastatel ettevõtte poolt problemaatilises piirkonnas tehtud investeeringutest ning konkreetset edasist tegevuskava üleujutuste ja sademevee ärajuhtimise süsteemide rekonstrueerimiseks.

Vee-ettevõtte varadejuht Leho Võrk ütles Päevaleht Online’ile, et praegu on põhiliseks probleemiks asjaolu, et vihmavesi saadetakse koos reoveega puhastusjaama, selle asemel, et juhtida see otse merre.

„Lahendus oleks lahkvoolse ala laiendamine Tallinna linnas,“ lisas ta.

Võrk on seisukohal, et sellist olukorda, kus saaks garanteerida, et mitte kunagi ühtegi üleujutust ei tule, ei teki mitte kunagi.

Ta rääkis, et ka maailmapraktikas ei tule ette selliseid juhtumeid, kus projekteeritaks kanalisatsioonivõrku nii võimsaks, millest jätkuks kord 5 või 10 aasta jooksul ette tulevate sadude vee ärajuhtimiseks. Selline investeering poleks tema sõnul põhjendatud.

Võrk nentis, et Tallinna Kesklinn on väga tihedalt asustatud ning seega on igasugune ehitamine piirkonnas väga kulukas.

„Põhimõte on ikkagi selles, et linna äärealasid arendada rohkem lahkvoolseks ehk ühendada lahti Paljassaare reoveepuhastusjaama pealt seda torustikku,“ rääkis ta.

Võrk selgitas, et üleujutuste tekkes on süüdi asjaolu, et veepuhastusjaam ei suuda piisaval hulgal vett vastu võtta.

Linna poolt esitatud väide, nagu oleks uputus teoks saanud seetõttu, et kanalisatsioonivõrgu klientide arv on kasvanud, ei ole tema sõnul kuigi tõene.

„Need vooluhulgad on 1990-aastatest kolm-neli korda vähenenud, sest tööstust on välja läinud ning samuti inimesi. Vooluhulgad vähenevad pidevalt,“ ütles Võrk.

Vee-ettevõtte teates töötasid eelmise pühapäeva õhtuse paduvihma ajal kõik kanalisatsioonipumplad täisvõimusega ning peapumplast juhiti reoveepuhastusjaama üle 21,000 kuupmeetri reo- ning sademevett tunnis, samas kui keskmiselt on peapumpla vooluhulk 4000 kuupmeetrit tunnis.

Homseks lubab ilmajaam taaskord analoogset vihma ning Tallinna Vesi lubab omaltpoolt tagada võimalikult paljude avariimeeskondade valmisoleku.

Tuukri ja Ahtri tänava piirkonnas on üleujutused sagedased. Enne möödunud pühapäevast uputust olid sealsed tänavad tugevasti vee all ka 2007. ning 2004. aastal.

Nimetatud tänavad asuvad Kesklinna ühisvoolses valgalas ning on ajalooliselt üks Tallinna madalamaid piirkondi, asudes tasa merepinnaga. See tähendab aga looduslikku eeldust üleujutuse tekkimiseks.