Tallinna kodutud saavad energiasäästliku sotsiaalmaja

Täiustuste tagajärjel võib maja energiakulu väheneda enam kui kolmandiku võrra, kirjutab linnavalitsuse häälekandja Pealinn.

“Kauge tänavale majutatakse tulevikus linna poolt nii vähekindlustatud isikuid kui ka kodutuid, kes vajavad 24h järelevalvet,” ütles Tallinna Elamumajandusameti projektijuht Mart Miidu. Samuti võivad seal tema sõnul majutuse saada ka üksikemad ja inimesed, kes on üüri maksmisega hätta jäänud.

Tõuke selle ehitamiseks andis mullu alustatud projekt REBECEE ehk Taastuvenergia Laienevas Euroopas, kust tuleb ka projektile raha. Majas on kolm taastuvenergia elementi.

“Esiteks päikesepaneelid, mis ideaaljuhul rahuldavad kogu maja sooja vee tarbimise,” sõnas Miidu. Samas ehitatakse maja nii, et oleks võimalik kasutada ka tavapärast veesoojendussüsteemi. Viimast juhul, kui päikesepaneelidest tulev energia ei ole piisav.

Teine taastuvenergia alaliik, mida majas kasutatakse, on õhk-vesi soojuspump. Süsteem võtab Miidu seletusel välisõhust soojust ja kütab sellega põrandaküttevett.

Kolmas element, millega energiat toodetakse, on ventilatsioon. “Välja tõmmatavast õhust võetakse pool soojust ära ja soe õhk läheb tuppa tagasi,” rääkis Miidu.

Tema sõnul ei saa praegu täpselt öelda, kui palju maja energiat säästab, kuid eesmärk on saavutada energiasäästu 30%. Kuna Eestis on taastuvenergia põhiseid maju vähe ehitatud, on projekti üheks eesmärgiks uurida, kas sellised majad tasuvad end ära.

Läänemaailmas antakse toetusi inimestele, kes tahavad taastuvat energiat kasutada. “Näiteks kui sul on kodus päikesepaneelid ja toodad nende abil elektrit ja toodad rohkem, kui jõuad tarbida, siis võrk ostab hea raha eest selle sinult ära,” rääkis REBECEE projektijuht Kadri Kallas.

Taastuvenergia propageerimise laiem eesmärk on tema sõnul muuta majad passiivmajadeks ehk majadeks, mille välisenergia tarve ühe ruutmeetri kohta on 20 kWh. Tavalises majas on energiatarve 160–200 kWh. Seega passiivmaja tarbib kümme korda vähem välisenergiat. Praegu kulub suurem osa elektrit asjatult.

“Täna on nii, et pistikupesast tuleb 220 volti, kuid enamik riistasid töötab 12 voldiga,” ütles Mart Miidu.

Praegusel hetkel ei tasu üksnes päikesepaneelide baasil elektri tootmine tema hinnangul majanduslikult siiski ära. “Kui ma tahaksin oma kodus kogu elektritarbimise viia päikesepaneeli baasile, siis ma peaks kulutama sellele 75 000 krooni, et kogu süsteem üles ehitada,” selgitas Miidu. Tema sõnul hoiaks see kokku 1000 krooni aastas.

Praeguses olukorras see majanduslikult ära ei tasuks, kuid mida kallimaks läheb elektrienergia hind, seda odavamaks lähevad paneelid ja seda ligemale hakkab tasuvusaeg tulema. “Iga aastaga toodetakse üha rohkem päikesepaneele, mistõttu hinnad langevad,” märkis Kadri Kallas.