Tallinna jalgrattateede võrk on ebaühtlane ja ka ohtlik^{Vaata videot digilehest!}

Vaata videot siit!

Terve maikuu jooksul jälgisid tallinlased oma jalgrattaga tehtavaid igapäevasõite ning kaardistasid need Endomondo rakendusega. „Tulemused näitavad, et linn peaks tegelema kesklinna võimalustega. See on kaardil kõige punasem osa,” ütles üks sõidu korraldajatest, Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi doktorant Marek Rannala.

Sama nentis ka kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg. Praegu on linn kümmekond aastat arendanud jalgrattateede võrku, mis ühendaks linnaosasid ja ka linna teiste valdadega, kesklinnas on see võrgustik aga ühendamata, möönis Sulg. „Samas näitab kaart, et rattatee puudumine pole sõitmise takistuseks,” ütles Sulg.

Üks enim sõidetud teelõike ongi sõidutee, mis kulgeb mööda Pärnu maanteed ja Mere puiesteed otse kesklinnast läbi.

Rattateed ühendamata

Kuigi Pärnu maanteele on kesklinna suunas sõites eraldatud rattateed, lõppeb see Liivalaia tänavaga ristudes. Sõitjad on sunnitud edasi sõitma kas rahvarohketel kõnniteedel või tiheda liiklusega sõiduteel. Kommunaalameti juhataja asetäitja hinnangul on just see teelõik, kuhu võiks tulevikus tulla rattatee. Kindlaid plaane linnal veel aga pole.

Lisaks kesklinna sõidu- ja kõnniteedele sõitsid 400 ratturit igapäevaselt enim Pirita tee, Mustamäe tee ja Sõpruse puiestee kergliiklusteedel ning Pärnu maanteele eraldatud rattateel. Seda, millise intensiivsusega neid teid kuu jooksul kasutati, linnavalitsusest öelda ei osatud.

Kaardistussõidul osalenud Henno Lutsu arvates peaks linn peale kesklinna ka ülejäänud linna rattateede olukorrale tähelepanu pöörama. „Väikesed takistused on tüütud, näiteks äravooluaukude kaaned, kuhu võid rattaga kinni sõita, või liiga kõrged äärekivid.”

Soovitusi on kaardistussõidu Facebooki lehel jaganud linnavalitsusele teisedki osalejad. Näiteks kergliiklusteede halb märgistuskate, liiga kõrged äärekivid, ohtlik raudtee ületus või ootamatult trepiga lõppev kergliiklustee.

Kommunaalameti juhataja asetäitja sõnul on plaanis probleeme järjest lahendama hakata. Neist esimesena tuuakse Liivalaia tänava sõiduteel asuv rattatee kõnniteele ning muudetakse äärekivid madalamaks. Mustamäe teel, Sõpruse puiesteel, A. H. Tammsaare teel ja Ehitajate teel on plaanis uuendada teekattemärgistusi. See peaks tehtama juuni lõpus. „Üks võimalus oleks ka see, kui muudetakse ühistranspordi radade süsteemi ja tuua ka jalgratturid ühistranspordi radadele. Täna oleks see kiire lahendus,” lisas Sulg.

Linn saab neli uut kergliiklusteed

Sel aastal valmib Tallinna linnas veel neli kergliiklustee lõiku. Neist kolme ehituseks kulub ligi 3400 eurot. Viimase, Ranna tee kergliiklustee, ehitushange on veel käimas.

Valmivad kergliiklusteed:

Lääne-Tallinna ühendatud kergliiklustee Vääna tänavast Akadeemia teeni;

Kadaka tee kergliiklustee Mäepealse tänavast Mäealuse tänavani;

Pärnamäe tee kergliiklustee Randvere teest linna piirini;

Ranna tee kergliiklustee Ranniku teest linna piirini.

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis