Langi arvates on kutsekoolide elujõulisuse tagamisel raske alahinnata koostöö vajalikkust avaliku- ja erasektori vahel, kus viimane peaks täitma järelevaataja ja tellija rolli. "Ettevõtjad peaksid ise senisest rohkem ja jõulisemalt ilmutama huvi selle vastu, milliste erialade ning väljaõppe tasemega spetsialistide järel lähemal ajal nõudlust tekib," ütles abilinnapea.

Lisaks tagaks munitsipaalkooli loomine ka eelkutseõppe arendamise Põhja-Tallinnas ning ennetaks koolikohustuse täitmisega, sotsiaalküsimustega ja teisi noortega seotud probleeme.

Munitsipaalkooli finantseerimiseks on linnal kavas asutada linna, riigi ja erakapitali osalusega sihtasutus. Asutatava kooli ülalpidamiskulu on orienteeruvalt seitse kuni üheksa miljonit krooni aastas.

Kooli õpikeskkonna kaasajastamiseks ehk hoone renoveerimiseks ja kaasaegsete õppevahenditega sisustamiseks on kooli tarvis investeerida 25 kuni 30 miljonit krooni.

Uus kool peaks hakkama tegutsema riikliku kutseõppeasutuse Kopli Ehituskooli varade baasil, kuna riikliku kutseharidusreformi käigus soovib Haridusministeerium kutseõppeasutuse Kopli Ehituskooli tegevuse lähiaastatel lõpetada.

Haridusameti juhataja Enn Kirsmani sõnul pole amet seni veel otsustatud, milliseid erialasid peaks loodavas ametikoolis õpetatama ning kui suur võiks olla kooli õpilaste arv.