Tallinn kaebas haridusministeeriumi kohtusse

Abilinnapea Yana Toomi sõnul pidanuks riik samaaegselt PGS-i vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega kaetakse linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine, teatas Tallinna linnavalitsus. „Riik ei ole seda teinud,“ sõnas Toom. „Kohtusse pöördumise eesmärk ei ole vabaneda PGS-iga omavalitsustele pandud kohustuste täitmisest, vaid tagada nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine.“

Põhiseadus näeb ette, et kohalikele omavalitsustele täiendavate ülesannete panemisel riik on kohustatud tagama kohustuste täitmiseks vajaliku tulubaasi ehk nägema ette, millisest allikast kohustused kaetakse ning tagama vahendite olemasolu. Vastasel juhul ei ole võimalik linnal seadusega pandud kohustusi täita ning PGS-s sätestatud haridusalased eesmärgid ei ole saavutatavad.

Tallinna linna õigusdirektori Priit Lello sõnul on antud juhul rikutud PS § 154 lg 1 ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artiklist 9 tulenevaid kohaliku omavalitsuse rahastamise nõudeid.

„Põhi- ja gümnaasiumiseadusega on suurendatud linna ülesannete mahtu, samas talle rahalisi vahendeid juurde andmata või selle asemel seadusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi kohalike ülesannete täitmiseks vähendamata,“ selgitas Lello. „Ka ei ole uue PGS-iga 2010. aastal kaasnevate kohustuste rakendamiseks jäetud aeg piisav.”

Seetõttu palubki linn kohtul tuvastada, et riigi tegevus linnale uues PGS-s sätestatud täiendavaid kulutusi toovate lisakohustuste kehtestamisel asjakohase rahastamisregulatsiooni väljatöötamata jätmisel on õigusvastane.

PGS-i ja uute riiklike õppekavade rakendamisega kaasnevad kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Tallinna linnale mitmed uued kohustused ja kulud, mis esialgsete arvutuste järgi on sel aastal ligikaudu 66,4 miljonit krooni ja tuleval aastal ligikaudu 100,1 miljonit krooni.