Taksojuhtide võitlus klientide pärast läheb vanalinnas üha teravamaks

„Ma olen loobunud vanalinnast üldse klientide otsimisest. Ei julge lihtsalt,” tunnistab ühe teise firma taksojuht. Ähvardused, füüsilised vastasseisud, rehvide läbitorkamine – konkurentsivõitluses lähevad loosi kõik mõeldavad ja mittemõeldavad nipid.

Sügisel möödub neli aastat „Pealtnägija” mälestusväärsest loost, kus näidati kaamerate ees tegutsenud taksomaffiat. Seejärel asusid linnaesindajad taksondust korrastama ja saavutasid ka töövõite, kuid lõpptulemus jätab endiselt tõsiselt soovida. „Eks vahel ikka, kui on vaiksem nädalapäev ja mõni Hollywoodi takso on juba tundide kaupa kliendita seisnud, kui samal ajal meie taksod ridamisi samast kohast takso tellijaid peale võtavad, siis on ikka väikest ähvardamist ette tulnud,” meenutab Tintse. „Sealne taksondus on täielikult nn katuse kaitse all.”

Tüüp torkas rehvid läbi

Tintse toob ka näiteid. „Ühel juhul, kui juht pärast teise taksojuhi ähvardust ei lahkunud, ilmus umbes kümne minuti pärast nahkjopes tüüp, kes möödaminnes torkas läbi kaks takso rehvi ja kadus kiiresti taas,” räägib ta. „Teisel juhul tulid auto juurde pealtnäha viisakad kolm venelast, kes küsisid, et kas takso on vaba. Saanud jaatava vastuse, sõitsid linnas umbes paari­kümne euro eest ja lahkusid siis taksost maksmata, lisades, et kui seda taksot seal veel näevad, siis sõidavad tasuta juba pikemalt.”

Möödunud aastal kirjutas ka Eesti Päevaleht korduvalt pealinna taksoärisse jõuliselt sekkunud rööveltaksodest, mille hiigeltariifidega on hädas kõik turistidega tegelevad asutused. Kui varem üllatasid viisaka välimusega autod lihtsalt kallite tariifidega, siis mullu jõudis taksomaailma ettevõtteid, mis julmalt kopeerisid ka nimekamate taksofirmade välimust ja logosid. Kõigile turistidega seotud ettevõtetele on nad pinnuks silmas, ent seaduse vastu need taksod ei eksi ja mingit võimalust neid taltsutada seetõttu pole. Iga vanalinnas nädalavahetusel taksot otsinud inimene teab, et suur osa tänaval kliente ootavaid taksosid kuulub just selliste hulka, kuid ometi pole olukord Tallinna taksoturul nii must-valge. Nimelt võitlevad oma koha eest päikese all ka taskukohaste hindadega taksojuhid, põhjuseks üha tihenev konkurents ja samuti linna poolt kõige magusamate kohtade rentimine Tulika või Tallinki taksodele. Tulika Takso juhatuse liige Anne Rebane tunnistab, et Tulika taksojuhtidel ei ole vanalinnas suuri probleeme olnud, sest keskendutakse enamasti oma lepingulistele taksopeatustele ja ka telefonitellimustele. Ühtlasi nendib ta siiski, et Hollywoodi juures, Viru tänaval, lennujaamas ja sadamas on olukord hull.

Tallinna transpordiamet on tänavuse aastanumbri sees andnud välja koguni 300 sõidukikaarti, mis on üle kahe korra rohkem kui mullu sama ajaga, mil anti välja 139 sõidukikaarti. Taksojuhtide liidu juhi Lembit Poolaku sõnul pole seetõttu algajal taksojuhil võimalik eriti kusagil pildile saada ja nad üritavad kliente leida tavapärastel tipphetkedel ja -kohtades. Sealsed kogenumad juhid omakorda asuvad seejärel oma piirkonda kaitsma.

„Meie taksoturul on ääretu ülekonkurents. See tähendab seda, et kui teie tahate hakata isiklikult taksoteenust esitama füüsilisest isikust ettevõtjana, saate selleks loa ja nõuetele vastava auto, siis turule tulles avastate järsku end olukorrast, kus te ei tohi seista sadamas, lennujaamas, hotellide ees, kaubanduskeskuste juures ja lõppkokkuvõttes jäävadki järele need punktid, mis piirnevad vanalinnaga,” selgitab Poolak. „Tuleb äärelinnas oodata seda ühte klienti, kui teil on liising ja koormused peal. Need, kes organiseeruvad näiteks vanalinnas, need ei taha endale konkurente näha – see on imelihtne ja inimlik.”

Munitsipaalpolitsei pressiesindaja Monika Lestberg tunnistab, et suurenenud konkurents on muutnud taksojuhtide igapäevase elu keerulisemaks. „Võitlus koha eest turul võib päädida ka ebaviisakuste ja vägivallaga, kuid vägivallatsemiste korral lahendab juhtumeid riigipolitsei,” selgitab Lestberg. „Meie ametnikud on taksojuhte pigem aidanud informatsiooniga, et kuhu pöörduda, millised on isiku õigused, kui teda ähvardatakse, ja nii edasi.”

Politsei omakorda ei hakka taksojuhtide konfliktidega tegelema, sest enamasti taksojuhid oma probleemidega sinna ei pöördu. „Taksojuhtide vahelisi konflikte tuleb ette, nagu nad ka ise väidavad, ent politsei hädaabinumbrile 110 neist pahatihti ei teatata,” ütleb Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna juht Valter Pärn. „Enamasti ei ole taksojuhtide omavahelises võimuvõitluses tegu füüsilise konfliktiga, vaid verbaalsega, näiteks lubadusega rehvid läbi torgata.”

Tuleks teavitada politseid

Pärna sõnutsi peab taksojuht sellisel juhul kohe helistama politseisse ja olema valmis politsei saabudes ka sündmuskohal ära rääkima, kes ja kuidas teda ähvardas. „Hilisemate, olukorda üldistavalt kirjeldavate avalduste põhjal on politseil raske midagi süüdlaste suhtes ette võtta.”

Ent mida olukorraga peale hakata? Kuna taksojuhid politseisse eriti pöörduma ei kipu, siis justkui lahendust polegi. Ka taksojuhtide liidu juhataja Lembit Poolak ei suuda head lahendust öelda. Seejuures nimetab ta, kes on taksojuhtide üha teravamaks muutuvast konkurentsist, mis hoiab kas või bensiinihinna tõusu ajal sõiduhindu madalal, suur võitja – nimelt tavaklient. „Mida rohkem on kliendil valida, seda soodsamalt on tal võimalus koju saada, sest hinnad on siiski seinast seina,” sõnab Poolak.

Suviti saabuvad pealinna turistid ja annavad omakorda taksofirmadele tööd juurde. Ühtlasi tähendab suurenenud klientide arv suure tõenäosusega ka uute taksode tulekut. Praegu on linnas välja antud 2344 sõidukikaarti.TaotlusTaksojuhtide liit: taksopeatusi peaksid saama kasutada kõik

Veebruaris saatis taksojuhtide liit ministritele ja õiguskantslerile taotluse, millega soovitakse arutelu taksonduse tuleviku üle. Ühe olulise punktina on kirjas kindlatele firmadele välja antud taksopeatuste kaotamine.

„Paljude taksojuhtide hinnangul on tänase taksonduse üks põletavamaid probleeme vedajate ebavõrdne kohtlemine KOV tasandil, kui piiratakse oma haldusterritooriumil osale taksojuhtidele võimalust kasutada vabalt seal asuvaid  taksopeatusi ja seda mitte ainult Tallinnas.

Aeg on näidanud, et taksopeatuse rentimine ühele vedajale ei ole taganud KOV poolt taotletud eesmärke, vastupidi taotlustele on rendipeatused taksoturul olukorda oluliselt pingestanud, külvanud osaliselt ka liikluskaost jne. Samas ei ole peatuste rentimine kooskõlas põhiseaduses sätestatud võrdsusõiguse ja ettevõtlusvabaduse põhimõtetega.

Riigi ülesandeks peaks olema tagada kõikidele taksovedajatele võrdsed võimalused avalikul maal asuvate taksopeatuste kasutamiseks, sest vedaja on saanud omavalitsusest loa osutada taksoteenust kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil.

Oleme seisukohal, et klientide õiguste ja huvide kaitse, riigi poolt taksovedajate võrdne kohtlemine ja vaba ettevõtluse printsiipidest juhindumine peaks olema seaduse läbivaks mõtteks,” on taotluses kirjas.ProbleemidPõhiprobleem on taksos suitsetavad taksojuhid

Munitsipaalpolitsei taksokontrolli käed jäävad taksojuhtide omavaheliste konfliktide lahendamisel lühikeseks, kuid on siiski murepunkte, millega linnapolitseinikud tegelevad.

„Hüppeliselt on kasvanud taksojuhtide arv, kes suitsetavad sõidukis – kindlasti võib see tingitud olla heitlikust ilmast,” ütles Lestberg.

Järgmisteks olulisemateks probleemideks nimetas ta määrdunud sõidukeid; muutunud seadusi ja õigusakte, mistõttu puuduvad nõuetekohased koolitustunnistused; puudulikku dokumentatsiooni ja magusamatel aegadel lõbustusasutuste juures peatumis- ja parkimisnõuete eiramist. „Tihti ei ole klient rahul arve suuruse või taksojuhi käitumisega,” nentis Lestberg.