Kodutud

„Ega teil talviti bussides kodututega probleeme pole?” küsin Hasselti turismiinfobüroos töötavalt naiselt ja kahetsen kohe oma küsimust, sest teiselt poolt letti tabab mind väga küsiv pilk.

„Meil ei ole neid kodutuid väga palju,” vastab ta mulle pärast lühikest vaheaega, kuid lisab kohe, et talveajal tõesti kippusid mõnikord kodutud bussidesse sooja minema, ja rõhutab veel kord: Hasseltis on kodutuid väga vähe.

Silma järgi on kedagi väga keeruline kodutuks hinnata, sest pahatihti ei tähenda kodutus Lääne-Euroopas mitte putukakolooniaks olemist, vaid mõnevõrra paremat hügieenitaset. Ent inimesi, kellel oli varanatuke kilekotti kaasa pakitud, lõhn meenutas paaripäevast joomatuuri ja kes ennast tasuta ühissõidukis pinginurka suikuma keerasid, võis märgata küll.

Hasselti ühistranspordil on valvekaamerad, milles märgatule reageerivad kohe võimuorganid, ent kodututega tegelemine jääb bussijuhtide endi hooleks.

„Eks nad vahepeal sõidavad küll, aga mitte minu bussis!” kuulutab liini H2 bussi juhtiv tumedapäine juht. „Vahel nad tulevad bussi küll ja siis ma lasen neil otsa lõpuni sõita, kuid lõpp-peatuses löön nad välja.”

Suurus

Sama bussijuhi roolitav buss väljub Hasselti raudteejaamast ja sõidab kitsaste tänavatega kesklinna kaudu madalate majadega äärelinna. Iga viieteist minuti järel väljuvad raudteejaamast parves kõigi üheksa linnaliini bussid. Mingil põhjusel ei välju nad kunagi eri ajal, vaid ikka ja jälle sama intervalli järel.

Pärast 18 minutit kestvat sõitu jõuab liinibuss kohe linnapiiri tähistava sildi taga lõpp-peatusse, kus peab kümmekond minutit pausi, et seejärel taas linna tagasi sõita. Seejuures on peatuseid sisuliselt iga nurga peal ja bussi liikumistrajektoor meenutab klassikalist ussimängu, kus saba mittehammustamiseks peab võimalikult kõik liikumisvõimalused ära kasutama.

Hasseltis elab 80 000 inimest, kellele lisandub 40 000 tudengit, kuid bussidega liiguvad enamjaolt vanemad inimesed. Seejuures on üle 60-aastastele sõit ka mujal Flandrias tasuta. Tudengid kasutavad busse väga perioodiliselt ehk loenguaegade lõpu ja alguse järgi.

Võrrelge nüüd olukorda Tallinnas: kuhu te 20 minutiga jõuaksite?

Liine on palju vähem

Tallinnas on üle poolesaja bussiliini, neli trammiliini ja kaheksa trolliliini. Hasseltis on üheksa põhiliini, mille tunneb ära H-tähe järgi liininumbri ees, ja neile lisandub kaks väga lühikesel marsruudil käivat kesklinnaliini, mis Tallinna mõttes tähendaks näiteks Balti jaama ja Viru keskuse või bussijaama ja Viru keskuse vahel pendeldavat bussiliini. Ühe edasi-tagasisõidu ajaks jääb alla veerand tunni.

Mida see kohalikule maksumaksjale tähendab? Esmalt peab ka seal esile tooma erinevuse: nimelt maksab Flandria valitsus kogu piirkonnas kinni 75 protsenti sõidu maksumusest. See tähendab, et ka näiteks mõnekümne kilomeetri kauguselt Lommelist Hasseltisse sõitmine maksab kolm eurot. Ülejäänud 25 protsenti jääb juba linna enda kanda. Hasselt maksab seetõttu juurde 1,7 miljonit eurot aastas, mis teeb ühe elaniku kohta aastas 21,25 eurot. Kui arvestada tallinlaste arvuks ligikaudu 400 000 inimest, siis meile maksaks saamata jääv piletitulu linnaeelarvest 35,75 eurot inimese kohta.

Ikkagi on mugav

Asukoht
Graafika: Piret Jürisoo
Ehkki Belgia poliitikud eitavad, et keegi vaataks tasuta ühistranspordile viltu, kipuvad tavainimesed arvama, et see on just üks võimalus, millelt lähiaastatel kärpekäärid oma võtavad. Nimelt küsisid mitu kohalikku hiljuti euroalasse jõudnud eestlaselt, kas me enda raha tagasi ei taha, ja vastust ootamata lisasid ise, et nemad tahaksid küll. „Meil juba räägitakse, kuidas me peame säästma hakkama, ja kindlasti on ühistransport üks nendest võimalustest, sest rongide ja bussidega saab ilma eriliste probleemideta ühest kohast teise, kuid need on pahatihti tühjad, mis kulutab päris palju raha,” sõnas linnakese elanik Diane.

Ühe päevaga õpib kuulma, kas sinust möödub tasuta buss või linnast välja sõitev piirkondlik buss. Üks lõriseb niimoodi, et see tooks mõnele lüürilisele hingele, nagu Onu Bellale, huulile sõnad uinutavast diiselmootorist. Piirkonnaliinide bussid on see-eest tunduvalt uuemad. Ei, Hasselti linnaliinide bussid pole kindlasti Ikarused ega muud eelajaloolised jäänukid, kuid siiski on bussidel ja nende istmetel arenguruumi.

Vedajaks on eraettevõte, kellele linn maksab kompensatsiooni. Põhjust busside korrashoiuks justkui pole, sest peaasi, et tasuta sõita saab.

Ikkagi on see kõik väga mugav. Eriti turisti vaatenurgast, sest kaardilt orienteerumissuunda otsides on hea teada, et suurem osa sinu ees laiuvat teed on mõeldud jalakäijatele ja jalgratastele, autoteedel jäävad silma enamjaolt bussid või lihtsalt poosetavad kohalikud noored plinkivate autodega ja ummikuid samuti keset tööpäeva hoolimata kitsastest tänavatest silma ei hakka. Ent selle põhjused on ilmselt ka muus kui tasuta ühistranspordis, sest samamoodi valitseb ratturite ja jalakäijate võim ka nendes Belgia linnades, kus ühistransport tasuta pole.
KommentaarAitäh taas ühe farsi eestDannar Leitmaa
reporter

Kui tuli teade tasuta ühistranspordist, siis jäin ma hommikusel lehekoosolekul ühena vähestest mõttele, et ärme hakkame seda kohe tümitama. Äkki on kusagil hea idee, kuidas seda rahastada, või äkki tehakse mõni piirkond tasuta ühistranspordi jaoks ümber või mõnda muud kolmandat? Jalakäijana tahaksin väga, et kogu kesklinn poleks üks suur vingugaasi täis autode sõidurada.

Naiivne lillelaps, mõtlen praegu. Sest ausõna, sellist farssi ei oleks ma isegi meie auväärt linnaisade esitusest oodanud. Kui suhelda transpordiametnike ja linna finantsametnikega, peegeldub nendest teadmatus, kustkohast sellise plaani jaoks üldse raha võetakse. Tegu on seega puhtalt poliitilise soolorünnakuga, milleks puudub igasugune eelnev tegevusplaan. Mis kõige omapärasem: ühistranspordi arengukavas on nimetatud, et esmalt peab kulude vähendamiseks üle vaatama pealinnas toimivad liinid, sest need pärinevad 1980-ndatest ja pole kõige kestlikumad.

Käisin laupäeval keskturul mööda TAK-i bussist, mille roolis istus õnnetu moega bussijuht, kelle tööpäev seisnes lihtsalt valimispunktiks olemises. Ärge öelge seejuures, et te hoolite inimeste arvamusest! Lasteaedade rahastamise puhul ju ei hoolinud. Pealegi pole selles erilist küsimustki, mis tulemusega küsitlus lõpeb, sest kogu valimispunkt säras siltidest „Hääletage tasuta ühistranspordi poolt!”. Milleks oli seda vaja niimoodi korraldada? Et saaksite rääkida rahva arvamuse arvestamisest? Või saaksite lihtsalt klattida võlgu, mis erakonnal härra Paavo Pettai ees on? Palju te veel linna eri reklaamidele, tervituskampaaniatele ja muule sellisele raha kühveldate, et neid teeks ükskord ka keegi teine peale OÜ Midfieldi?

Mida see kaasa toob? Ilmselt selle, et ehkki mitme võõra suurlinna kesklinnapiirkonnas tasuta ühistransporti kasutatakse ja see on edukas, on meil tasuta ühistransport praegu populistliku farsiga muudetud selliseks koletiseks, et isegi analüüside-tegevuskavade ja kõige muu vajaliku olemasolu korral ei julgeks Eestis enam keegi sellise ideega välja tulla.