TÄISMAHUS: Taskuvaraste probleem vanalinnas on ajalugu – ajutiselt^{Vaata videot digilehest!}

Vaata videot siit!

„Turistide pihta suunatud kuritegevus, eriti väikevargused on Tallinnas kasvanud. Arvestage taskuvarguste ja röövkallaletungide võimalusega,” hoiatab Tallinna suunduvaid turiste Suurbritannia välisministeerium. Täpselt sama viisi laulavad nende kolleegid teiselt poolt ookeani USA-st – kõige sagedamini puutuvad turistid Tallinnas kokku taskuvarastega ning turiste varitsevad sageli nii üksikud vargad kui ka organiseeritud grupid. Eriliselt rõhutab USA välisministeerium taskuvarguse ohtu Tallinna vanalinnas ja just Raekoja platsil.

Ometi võib taskuvarguste statistikast välja lugeda, et vähemalt praegu on see oht turistide jaoks „eilse päeva mure”. Kui selsamal Raekoja platsil tehti turistide taskud eelmisel aastal tühjaks 14 korral, siis tänavu on sama juhtunud vaid ühel korral. Taskuvarguste tuiksoonel ehk Viru tänaval on langus olnud veelgi suurem: 33-lt kahe ja Lootsi tänaval 27-lt nelja varguse peale. Tallinna kesklinna peale kokku on taskuvarguste arv vähenenud sisuliselt poole võrra.

Vahistamise mõju

Suurt langust põhjendab politsei sellega, et tänavu aasta alguses mõistis kohus süüdi ning saatis vangi seni kõige professionaalsema taskuvaraste pundi Eestis. „Muutus varguste vähenemise suunas toimus juba möödunud aasta lõpul, kui grupi liikmed vahi alla võeti,” lausus varavastaste kuritegude talituse kesklinna teenistuse juhtivuurija Kaido Atspol. Mujal piirkondades pole taskuvarguste arv sama suurt langust näidanud ning on jäänud pigem samale tasemele, kuid see ei näita Atspoli hinnangul, et varem kesklinnas resideerinud vargad teistesse linnaosadesse ümber kolinud oleks. „Kui vaatame neid juhtumeid, mis kesklinnas tänavu toime on pandud, siis nende seas on palju selliseid, kus tõenäoliselt ei ole tegu olnud kutseliste taskuvarastega, vaid pigem on ebaausate kavatsustega inimesed juhust ära kasutanud ja varastanud näiteks pargipingil magavalt inimeselt mobiiltelefoni või väliterrassil toolileenil rippuva käekoti.”

Tallinna vanalinnas turistigruppidele ekskursioone tegevad giidid on peaaegu sama hästi kui keskaegsete vaatamisväärsuste iseärasustega kursis ka sealsete taskuvaraste tegevusega. Eesti Päevaleht vestles kolme giidiga, kes kõik nentisid, et taskuvargusi on jäänud tõepoolest vähemaks, ning panid selle ka automaatselt aasta alguses kinni läinud grupi arvele. „Minul pole sel suvel veel taskuvarastega kokkupuuteid olnud, aga need kõige suuremad tegijad on ju vanglas ka,” rääkis giid Siiri Erm. Küll tõdes Erm, et sel suvel on vanalinna vallutanud mustlastüdrukud, kes iga nurga peal kerjavad. „Üks umbes 18-aastane elujõuline tüdruk murdis meil keset turistigruppi ja hakkas kätt vibutama, et andke raha. Ma ajasin ta kurja häälega kiiresti minema, aga ta oleks võinud teise käe kellegi taskusse pista kiiresti.”

Giidid hoiatavad alati

Ermi sõnul hoiatavad kõik giidid alati turiste võimalike taskuvaraste eest ning juhivad tähelepanu vastavatele tänavasiltidele. Eelmisel aastal sellest siiski ei piisanud, sest kahel korral tegutsesid taskuvargad otse Ermi ekskursiooni ajal. „Korra jalutasime Vanaturu kaelast Viru tänava otsa poole ja ma ütlesin neile, et olge palun väga ettevaatlikud. Aga Hesburgeri juurde jõudes avastas üks turist ikkagi, et rahakott oli kadunud. Ta ise ütles, et kuulas giidi juttu ja nii huvitav oli, et ei pannud midagi kahtlast tähelegi,” meenutas Erm.

Kummagi juhtumiga aga turistid politseisse ei pöördunud, mistõttu ei pruugi ka ametlik taskuvarguste statistika kaugeltki mitte kogu pilti näidata. „Kui just passi ei varastata, siis turistid lepivad sellega, sest neil on kellaaja peale tulek ja minek. Kolde puiesteele politseisse sõitmine võtaks tunde aega.” Taskuvarastele tähendab see aga vaid lisaenesekindlust, sest nad teavad väga hästi, et vaid mõned tunnid Tallinnas veetev ristlusturist ei jõua politseile ütlusi anda.

See, et möödunud aastal vahistati ning selle aasta alguses saadeti trellide taha sisuliselt ainuke Tallinna vanalinnale spetsialiseerunud professionaalne taskuvaraste punt, ei anna alust suuremaks optimismiks. Nimelt määras kohus pundi kaheksale liikmele naeruväärselt leebed karistused: need ulatusid ühiskondlikult kasulikust tööst kuni üheksa kuu pikkuse reaalse vangistuseni. Kaheksast mehest viis on nüüdseks juba väljas, üks vabaneb juulis, üks augustis ning üks sügisel. Samal ajal oli pundi kinnipidamine vargustega tegelevate politseinike jaoks eelmisel aastal üks mahukamaid operatsioone, mille käigus seati üles spetsiaalseid salajasi kaameraid ning jälgiti varaste tegutsemist kuude kaupa, et lõpuks oleks võimalik kohtus kõike sada protsenti tõendada. Seaduse järgi ulatunuks maksimumkaristus viieaastase vangistuseni.

„Kahjuks näitab praktika, et varaste käitumine, eriti selliste oskuste ja teadmiste omamisel, kipub korduma,” ütles Atspol diplomaatiliselt. Kas või kus grupp uuesti kogunedes taas tööle hakkab, on võimatu ennustada. Küll aga nentis Atspol, et osa vabanenud meestest on juba uusi süütegusid toime pannud Soomes.

PANE TÄHELE

Ootamatusse kallistajasse suhtu skepsisega

Kaido Atspoli sõnul saab taskuvaraste tegevus alguse enamasti nii-öelda sihtmärkide tähelepanu hajutamisest: näiteks ohvrit kõnetades, talle midagi pakkudes või teda ootamatult isegi kallistades. „Ühe markantse näitena varasematest aastatest asusid taskuvargad ohvri pükse kiitma ning pükste materjali katsumise ajal võtsid ära rahakoti,” meenutas ta.

Teine tuntud võte on näiteks välikohvikus võtta oma selja taga istuva ohvri toolileenile heidetud jopetaskust või käekotist ära seal olnud rahakott või telefon. „Kindlasti meelitavad ebaausate kavatsustega inimesi kõikvõimalikud laokile või ripakile jäänud asjad. Näiteks koti pealmises taskus olev mobiiltelefon, pükste tagataskust välja rippuv rahakott, kandekotis kõige peal lebav iPad. Kui varas sellist kerget saaki märkab, võib pigem eeldada, et ta kasutab seda juhust ka ära,” rääkis Atspol. Tänavune rekordsaak on taskuvarastel 4000 eurot sularaha.

Taskuvarguste tõestamine ja süüdlaste leidmine on politseile aga paras peavalu, sest enamasti tunnevad taskuvargad hästi valvekaamerate asupaikasid ning mitmekesi tegutsedes antakse saak kiiresti teistele edasi.

Prokurör: karistused ei ole leebed

Endla Ülviste
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör

Taskuvarguse kohta tõendite kogumine on keerukas, taskuvargad tegutsevad konspireeritult. Tihti ei taju kannatanud varguse momenti ja avastavad rahakoti, mobiiltelefoni vms kadumise tunde, vahel ka päevi hiljem. Palju on juhtumeid, kus taskuvargus jääb katseks – kurjategija saab aru, et teda on märgatud, ja jätab oma teo pooleli.

Ohvriks langevad tihti välismaalased, kes ei ole huvitatud kriminaalmenetluses osalemisest, kuna kindlustusfirmad kompenseerivad tekitatud kahju ja kohtumenetluses osalemine on välismaalasele tülikas.

Rääkides kaheksapealisest varaste pundist, kes jaanuaris süüdi mõisteti, võib öelda, et politsei tegi tõendite kogumisel head tööd ning karistused ei ole süüdistuse sisu ja isikute varasemat karistusregistrit arvestades põhjendamatult leebed.

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis