Suurtel üritustel hoitakse tihti kiirabi arvel kokku

Suvel Saksamaa linnas Duisburgis Love Parade’i festivalil juhtunud suurõnnetus pani Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti juhi Vahur Keldrima linnakantselei poole pöörduma, et see nõuaks suurürituste korraldajailt meditsiinilise julgestuse tagamist.

Nimelt on Keldrima täheldanud, et üha enam pigistavad suurürituste korraldajad kiirabi või meditsiinilise abi koha pealt silma kinni. „Mõned ürituste korraldajad on kas majandusraskuste tõttu või lihtsalt kasumi suurendamiseks ja ürituse läbiviimise loa saamiseks märkinud ürituste meditsiinilise julgestamise läbiviijaks eraisiku või organisatsiooni, kellel ei ole ei vastavat tegevusluba ega pädevust,” sõnas Keldrima. „Selle tulemusel koormab ilma spetsiaalse meditsiinilise julgestuseta massiüritus kogu Tallinna kiirabi süsteemi.”

Tavainimesele tähendab see, et kui suurel üritusel peaks juhtuma midagi tõsisemat, peab sinna kohale ruttama tavaline valvekiirabi, mis omakorda võib tähelepanuta jätta teised linnas olevad hädalised. „Kiirabibrigaadide hulk Tallinnas on väike – 17 brigaadi 400 000 elaniku ja turistide jaoks – ja enamus aega hõivatud väljakutsetega, seepärast massiürituste jaoks riigieel-arvelisi üksusi ette nähtud pole ja see tuleks korraldada ürituse korraldajal,” lausus Keldrima.

Korraldaja riskib paljuga

Ka Tallinna kiirabi peaarst Raul Adlas on täheldanud, et korraldajad kooskõlastavad oma üritusi üha vähem, kuid õnneks oleme siiani õnnetustest pääsenud. „Samas üritused ikka toimuvad, kuid meilt küsitakse üha vähem nõu ehk see tähendab, et tõesti on sellise asja pealt kokku hoidma hakatud – ju ta selline finantspoliitika on,” ütles Adlas, kelle hinnangul riskib selline korraldaja tegelikult väga paljuga, sest õnnetuse korral jääb vastutajaks ikkagi tema. „Seni pole meil küll sellist intsidenti olnud, kus oleks pöördutud korraldaja vastu, kuid vaadates kas või Duisburgis juhtunut ei või kunagi selliseid asju ette teada.”

Linnakantseleile tehtud märgukirjas soovitab Keldrima võimaliku lahendusena kohustust kaasata suurürituste korraldamisse tegevusloaga tervishoiuasutuse julgestus – eraldi selleks tellitud kiirabibrigaad või arstiabipunkt erakorralise meditsiini personali ja varustusega. „Konkreetse meditsiinilise julgestuse maht otsustataks iga konkreetse ürituse korral eraldi,” arvas ta.

Jalgpallimängul kaks brigaadi

•• Raul Adlase sõnul on riskikohad suurkontserdid, suured spordivõistlused, demonstratsioonid ja meeleavaldused, kus võib oodata vahejuhtumeid. „See on suur risk, sest lühikese ajaga ei ole võimalik kiirabibrigaade juurde tekitada. Kui seal näiteks tekib mingi suurem massikaklus või muu vahejuhtum, siis see tähendab kohe, et mõni muu linnaosa jääb katmata,” selgitas Adlas. „Sellised üritused on mujal maailmas kontrolli alt väljunud, nagu mitmed jalgpallimängud või kas või ööklubide intsidendid, kus kiire paanika on palju probleeme tekitanud.”

•• Täna õhtul jooksevad Lilleküla staadionil ligi 10 000 vaataja ette väljakule Itaalia ja Eesti vutikoondis. Mängu jälgib kaks selleks tellitud kiirabibrigaadi. „Juba rahvusvahelise jalgpalliliidu reeglitega on meil kohustus kaks kiirabibrigaadi neile mängudele tuua ja kindlasti pole see koht, kus peaks kokku hoidma,” kinnitas Eesti jalgpalli liidu pressiesindaja Mihkel Uiboleht. „Kui midagi juhtuks ja kiirabi poleks kohal, siis seal on ju 10 000 inimest koos – sellega võrreldes on väljaminek sümboolne võrreldes olukorraga, mis sellest võiks eskaleeruda.”

•• „Inimestel on ka erinev meditsiiniline taust ja kui neid on nii palju väiksele alale kokku tulnud, siis seal on see hädavajalik,” leidis Uiboleht. „Lisaks publikule on jalgpallis ka ju jalgpallivigastusi – tuletame meelde kas või Andrei Stepanovi juhtumit Belgias, kui ta kaotas teadvuse, sai tõsise trauma ja viidi ka kiirabiga haiglasse.”

•• „Meditsiinilise julgestuse reaalset kohalolekut peaks kohalik omavalitsus korraldusõiguse väljastamisel kõigil massiüritustel arvestama,” rõhutas ta.