Sakala keskuse ümberehitus võib määramata ajaks edasi lükkuda

Algselt 2006. aasta algusesse planeeritud ümberehitatud Sakala keskuse avamine võib määramata ajaks edasi lükkuda, sest linna arhitektuurinõukogu leidis üksmeelselt, et kavandatav hoone on liiga suur ega sobi ümbritsevate majadega.

Säästva arengu ja planeerimise ameti juhataja, linna peaarhitekt Igor Volkov võrdles Sakala keskuse väljapakutud lahendust triikrauaga juveelipoes. “Ümber on väärikas keskkond: Estonia teater, Eesti Panga hoone, välisministeerium ja endine Teaduste Akadeemia hoone – need kõik eeldavad linnaehituslikult rohkem läbimõeldud mahtu,” märkis Volkov. “Kui ümberringi on väiksemad detailirikkad hooned, siis Sakala keskuse uus lahendus näeb välja nagu tähelaev ulmefilmis.”

Volkovi arvates soovivad arendajad hoonesse liiga suurt programmi, mis ei mahu ära. “See tuleb ümber teha,” ütles peaarhitekt.

Arhitektuurinõukogu on Sakala keskuse projekti vaadanud ning tagasi lükanud juba kolmel korral, iga kord oli tegemist ise lahendusega eri projekteerijalt.

Arhitektuurinõukogu liige, arhitekt Andres Alver leidis, et sellele hoonele oleks õige teha uus arhitektuurikonkurss. “Selliselt hoonelt on õige oodata mitte ainult funktsionaalset sujuvust, vaid ka kultuurilist mõõdet, mis võiks väärtustada kohta ja avalikku ruumi nii hoone sees kui väljas,” märkis arhitekt.

Eesti arhitektide liidu esimees Margit Mutso märkis samuti, et arhitekt Raivo Puusepp on teinud nii hea projekti kui võimalik, kuid sellist suurt mahtu ei ole lihtsalt võimalik ära peita. Mutso osutas, et arendaja leidmiseks korraldatud konkursil oli ette nähtud hoone maht, millest praegune on umbes kolmandiku võrra suurem. “Konkursil osalejad pidasid tollal kõik sellest kinni, kuid arendaja korraldatud konkursil mindi juba mahult veidi suuremaks. Hiljem läks asi täitsa käest ära,” ütles Mutso.

Väike ei tasu ära

Üks AS-i Uus Sakala omanikke Peeter Rebane kinnitas, et ümbertehtud projektis on arvesse võetud eelmisele projektile arhitektuurinõukogus antud kommentaare. “Järelikult tuleb veel leida kohti, kust oleks võimalik kärpida,” lisas ta. Samas märkis Rebane, et iga keskuse puhul saabub mingil hetkel punkt, kust väiksemaks enam võtta ei saa, sest siis ei tasu asi arendajale lihtsalt ära.

Sakala keskuse ümberehitusse on ette nähtud multifunktsionaalsed saalid, mida saaks kasutada nii konverentsikeskuse, kino- kui ka teatrisaalina. Kõrvale on kavandatud kaks väikest saali, kuhu saaks teha väärtfilmikeskuse. Lisaks tulevad keskusse väike jazzklubi, teatrirestoran, spordiklubi, muusika- ja raamatupoed.

Rebase sõnul tahtis arendaja hakata uut keskust ehitama juba suve lõpus, kuid arhitektuurinõukogu hävitavate hinnangute tõttu on see edasi lükkunud. Ehitajate hinnangul kulub pärast heakskiidu saamist hoone ehituseks kuni poolteist aastat.

Sakala keskuse ümberehituse lugu

•• Märts 2003 – riik pani Sakala keskuse krundi hoonestusõiguse avalikule enampakkumisele.

••Mai 2003 – konkursi võitis AS Uus Sakala, mille tuumiku moodustavad Tõnis Haavel, Ilmar Kompus, Priit ja Peeter Rebane.

••Juuli 2003 – sõlmiti hoonestusõiguse leping, seejärel kuulutati välja arhitektuurikonkurss parima projekti leidmiseks.

••Konkursi võitis OÜ Arhitektuuriagentuuri projekt, Uus Sakala heitis selle aga kõrvale ja tellis uue kavandi Inglismaa arhitektuuribüroost Burrows & Cave.

••Juuli 2004 – linna arhitektuurinõukogu lükkas 35 000-ruutmeetrise hoone projekti tagasi.

••Detsember 2004 – Uus Sakala esitas arhitektuurinõukogule uuendatud projekti, mille tegi arhitekt Raivo Puusepp.