Riik vaatab Tallinna eelarvetralli jõuetult pealt

Linnaeelarve praegusest eelnõust selgub, et järgmisel aastal kulub senisest rohkem raha näiteks linnakantseleil, mupol, kommunaalametil ja haridusametil. Millele nad senisest rohkem miljoneid kroone kulutavad, eelarvest ei selgu. Samuti näeb eelarve seletuskirjast, et senisest vähem raha saavad näiteks transpordiamet ning spordi-ja noorsooamet. Mille pealt ja kuidas nad kokku hoiavad, pole teada.

Sellegipoolest läbis Tallinna kiireelarve volikogus Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide häältega esimese lugemise ja opositsiooni jõuetust protestist hoolimata on enam kui kindel, et ülehomme võetakse eelarve teisel ja kolmandal lugemisel linnavolikogus vastu.

Linnavolikogu kaotas eelarve osas sõnaõiguse

Ja see ongi viimane kord, mil linnavolikogul on eelarvega midagi pistmist, sest  eelarve eelnõusse on sisse kirjutatud, et edaspidi otsustab linnaeelarves rahade jaotuse linnavalitsus. „Selline korralduslik muudatus annab tänases majandussituatsioonis võimaluse operatiivsemalt reageerida olukorra muutustele eelarveaasta kestel ja paindlikumalt kasutada eelarves kavandatavaid ressursse,“ seisab kirjas 2011. aasta Tallinna eelarve eelnõus.

Sotsiaaldemokraadid ei olnud eile eelarve esimesel lugemisel sellega päri ja Katrin Saks teatas volikogu kõnepuldist, et volikogu sotsid hääletavad küll eelarve poolt, aga ainult juhul, kui edaspidi volikogu siiski eelarveraha jaotamisse kaasatakse. Ülehomme on näha, kas ja kuivõrd sotsiaaldemokraatide palvet – muuhulgas ka soovi näha neljapäeval täpsemalt lahti kirjutatult eelarve kuludepoolt – linnavalitsuses kuulda võeti.

Ometi võib uskuda, et isegi juhul, kui eelarvekoostajad on parimas tahtmises ülehomseks linna aastaeelarve lahti arutada ja kirjutada, seda ei jõuta teha.

Seega võetakse neljapäeval linnaeelarve vastu sisuliselt pimesi. Praeguses eelarveeelnõus on selgelt kirjas vaid see, et linn prognoosib tulude-kulude kogumahuks ca 463 miljonit eurot ehk ca 7,24 miljardit krooni. (Võrdluseks – tänavune eelarve on 7,1 miljardit krooni.) Kulude täpne jaotus jääb aga mõistatuseks. 

Seadus ei luba riigil omavalitsuse eelarvesse sekkuda

Niivõrd pinnapealse ja selgemalt lahti seletamata eelarve vastuvõtmine ootab linlasi ülehomme ees, kuid riik ei saa sinna midagi parata.

„Põhiseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse eelarve iseseisev,“ nentis rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik. „Valla- ja linnaeelarve seaduses on kirjas eelarvekorralduse üldised põhimõtted. See, kuidas Tallinn või teine KOV konkreetselt oma eelarvet menetleb, on KOV-i otsustada.“

„Riik ei tohi sekkuda KOV-i eelarve otsustesse ega anda hinnangut kulutuste otstarbekusele,“ lisas ta. 

Tallinna järgmise aasta eelarve suurimad võitjad ja kaotajad

Raha saavad juurde:

1) linnavaraamet saab 32 mln krooni ehk 13,6% mullusest rohkem
2) kultuuriväärtuste amet saab 26 mln krooni ehk 10,7% mullusest rohkem
3) kommunaalamet saab 46,7 mln krooni ehk 6,8 % mullusest rohkem
4) linna rahahaldusega seotud finantskulud kasvavad 6,47 mln krooni ehk 6,1 % võrra
5) munitsipaalpolitsei saab 2,3 mln krooni ehk 4,9 % mullusest rohkem
6) linnakantselei saab 7 mln krooni ehk 3,2 % mullusest rohkem


Napima eelarvega peavad läbi ajama:

1) linnaplaneerimisamet saab 1,1 mln krooni ehk 2,4% vähem raha
2) linnavolikogu kantselei saab 583 000 krooni ehk 2,3% vähem raha
3) spordi-ja noorsooamet saab 3,16 mln krooni ehk 2,3% vähem raha
4) transpordiamet saab 11,9 mln krooni ehk 1,4 % vähem raha
5) ettevõtlusamet saab 1,21 mln krooni ehk 1,2% vähem raha
6) keskkonnaamet saab 881 000 krooni ehk 1,2% vähem raha