Räim loobub paastust

Räimepüüdjate kastid tänavanurkadel viitavad üsna ühemõtteliselt, et kevad on tulekul. Ajal, mil suur osa loodusest on värvivaene, mõjuvad Läänemere heeringa sinirohelistes toonides sillerdavad seljad ja hõbedased küljed tõelise imena. Väikese sissejuhatusena peatsele värvipalangule.

Pika talve, siis kui veetemperatuur kahe plusskraadi ümber kõikus, pidas mere üks arvukamaid kalu, räim paastu. Sajakonna meetri sügavusel, külg-külje kõrval teiste omasugustega hõljudes, ootas paremate aegade saabumist.

Valmistumine tulevasteks pulmadeks algas juba sügisel. Verevalumeid täis munasarjad muutusid algul läbipaistvalt roosaks, seejärel hakkasid aga tasapisi uute marjateradega täituma. Nüüd, kui räimed taas elavnevad ja oma ööpäevast tsüklit kordama hakkavad - õhtu eel üles, hommikul taas sügavikku -, puhetuvad küljed lausa silmanähtavalt. Tegelikult on pulmadeni veel tükk aega.

Paarikümne tuhande aasta eest Läänemere kujunemisega muust ilmast ära lõigatud Atlandi heeringas on vahepealse ajaga eristunud kaheks liigiks, kes omavahel enam normaalseid järglasi ei suuda anda. Esimest kutsutakse kevad- ja teist sügisräimeks. Esimesed koevad aprilli teisest poolest juulini, teised alustavad augustis ning lõpetavad septembris.

Kes arvab, et mere kõik räimed käivad omavahel tihedasti läbi, eksib raskesti. Eesti vetes eristub selgelt kaheksa suurt karja. Seejuures viis kevadräimel: kudemispaigad vastavalt Saaremaa-Ventspilsi, Väinamere-Hiiumaa, Soome lahe idaosa, Soome lahe lääneosa ning Riia lahe keskosa piirkonnas ja kolm sügisräimel: Riia lahes, Soome lahes ning avameres. Ruhnu ümbrusesse jääva Riia lahe rikkaliku koelmu pärast ähvardab tänavu juba teist kevadet puhkeda lätlastega päris ehtne kalasõda.

Erinevalt oma esiisast heeringast on räim märksa tillem sell. Vahest oleks õigem teda Läänemere kääbusheeringakski kutsuda. Kalurite saakides valdavad 12-17 cm pikkused ja kuni 40 grammi raskused, 2-4-aastased kalad. Tõsi, aeg-ajalt eksib võrkudesse ka mõni kuni 40 cm pikkune ja kilone purakas. Seesugused hiidräimed on oma eakaaslastest paar-kolm korda pikemad. Juba varases lapsepõlves hakkas neile mari ja teised suguvennad maitsema. Nad muutusid röövkaladeks, said kiire kasvuhoo sisse ega andnud hiljem edumaad enam käest.

N-ö normaalsed räimed elatuvad seevastu vees hõljuvatest pisivähkidest. Viimaste liikumist meres on sunnitud ka räimed päevast-päeva järgima. õhtu eel kahetunnine teekond üles soojematesse vetesse, koidikul taas paari-kolmetunnine laskumine sügavikku.

Norra meres jälgisid kalateadlased kord, kuidas heeringad magavad. Algul arvasid nad, et on sattunud pooluimaste või hoopis hinge vaakuvate kalade otsa. ühed lebasid pea alaspidi kuidagi poolviltu, teised seevastu olid ajanud kõhu ülespoole. Tegelikult heeringad magasid. Võib arvata, et samuti puhkavad päevaväsimust ka siinsed räimed.

Imetillukesed marjaterad kleepuvad vetikate või kivide külge. Mida priskem on ema, seda enam uue elu algeid ta endas kannab. Paariaastasena kuni 5000, kaheksasena seevastu juba kuni 100 000. Nädalaga on kaasa antud moona/rebukott tühjaks saanud. Ja nüüd tuleb hakata tillukestest aerjalalistest toituma.

Esimese eluaasta lõpuks on räimelapsuke 7-8 cm pikkuseks sirgunud. Kui tervist ja õnne jagub, võib mõni neist isegi 20 aastat ses ilmas ära elada. 15-aastased tudid on mõõtmisandmetel kuni 30 cm pikkused. üks 20-aastane rauk kaalus aga surmamomendil 597 grammi.

Paraku on lootust siiski vähe. Marja pugivate põhjakalade kõrval on meri täis aplaid turski, kammeljaid, kajakaid, hülgeid ning inimesi.

PEETER ERNITS=09